/nginx/o/2023/04/12/15251230t1h15e6.jpg)
Pappel lööb peagi õitsele. See ilus paindlike okstega ja rohkete liikidega puu on levinud kogu põhjapoolkeral. Kasvu võib ta visata 50 meetrini, ent iga pole tal kuigi pikk. Papliga ühte taimeperekonda kuulub haab, mis annab juurevõsu. Pappel jagab kännuvõsu.
Linnades on need puud paraku tihti soovimatud ja neid ähvardab alailma raiumisoht, sest kuigi papliallergikuid teadaolevalt väga palju ei leidu, on niinimetatud paplivatt ehk papli vili tüütu nähtus, mis suve hakul ringi lendleb. Ent lõppude lõpuks on pappel oma püstise võraga kaunis puu, mida üle ilma aedadesse ilupuuks istutatakse, lisaks nõuab ta vähe hoolt.
Pehme ja lihtsalt vormitav puit on teinud paplist armastatud materjali saetööstuses. Puit on kvaliteetne, kiuline ja vastupidav, selle tekstuur on atraktiivne ja kreemikaskuldne ning sellest valmistatakse mitmesugust mööblit, näiteks on menukas paplipuidust köögimööbel.
Kuid pappel on ka hea helikandja ning sellest meisterdatakse tihti kitarre, flööte ja näiteks trumme. Ajaloost on teada, et sõjakilbid tehti tihti just paplipuidust.
Tuleb märkida, et pappel põleb ruttu; öeldakse, et kui heidad lõkkesse paplipalgi, on see muutunud tuhaks enne, kui tule juurest minema saad. Kuna paplipuu pillub põledes tohutult sädemeid, tuleks sellega olla ettevaatlik.
Igatahes võib väita, et pappel on hea aeda kaunistama, varju pakkuma, kaitseks tuule eest ja ehk on huvitav teada, et just papliga tugevdatakse mõnel pool ka pehmeks muutunud jõekaldaid, sest see kannatab hästi niiskust.
Paplit hindasid kõrgelt juba vanad kreeklased ja roomlased. Pärimus räägib, et maapõuejumal Hades oli armunud nümf Leukesse. Kui nümf suri, muutis Hades armastatu valgeks papliks, mida pidas pühaks ja mis sai tema sidemeks allilmaga. Ent paplit on seostatud ka Heraklesega, kes kandnud paplilehtedest krooni, kui taltsutas põrgukoer Kerberose. Nõnda on arvatud, et just kroon andis talle turvatunde.
Ladinakeelse nime Populus tõttu on paplit nimetatud ka inimeste puuks ja selle all võeti tihti vastu tähtsaid otsuseid. Üle Euroopa on arvatud, et pappel külvab lootust ja usku taassündi. Ka on levinud uskumus, et kuulatades tuulesahinat papliokstes, võib kuulda sõnumeid oma eelmistest eludest, ja paplikoore või -oksa tükike taskus olevat väärt talisman.
Papli kevadisest koorest on paljud rahvad valmistanud toonikut, mis alandavat palavikku ja olevat kõhule hea. Ka põletused ja haavad kadunud selle abil ruttu. Kooretee olevat aga hea neerudele ja paplimahlaga määritud sinikad kaduvat kärmesti. Puu pungadest valmistatud tõmmisega on ravitud eesnäärmeprobleeme, reumat ja podagrat.
Paplipuuviiruk on olnud nõiatalitustes tähtsal kohal, tuues häid muutusi ja edu, tervist ja jõudu.
Eesti vanarahvas ravis maohaavu, võttes peotäie või kaks paplipungi, leotades neid paar päeva pooles liitris viinas ja siis juues. Sama leotis tervendanud haavu. Kui aga veri kinni jääda ei tahtnud, oli abiks vaigustest kase- ja paplipungadest valmistatud piiritusevedelik: pungad kuivatati, leotati piirituses, saadud vedelik kallati otse veritsevale haavale ja seoti see kõvasti kinni.
/nginx/o/2023/04/12/15251231t1h92fb.jpg)
metsur, OÜ Vikatimees
Papli pindmine, väga laiuv juurestik loob haljastuses probleemi, mida alguses ehk otse näha polegi. Nimelt suudavad need juured tungida kõikjale: majade vundamenti, torustikku, sillutisse, ja siis selle lõhkuda.
Väga valguslembese ja kiirekasvulise puuna suudab see kiiresti haljastuses võimust võtta. Kuna oksamassi on palju ja enamik papliliikidest on lühiealised, tekib ka ohtralt kuivi oksi, mis kipuvad tihti täies suuruses alla pudenema.
Lühiealisuse tõttu kahjustavad papleid südamemädaniku tekitajad, mis muudavad puu just tüve osas mitte eriti seisukindlaks. Põhilised seenkahjustajad on haavataelik ja haava-tuletaelik, kuid olen näinud ka paplimamplit (haava-ebamampel), vääveltorikut, austerservikut.
Tihti on küsitud, miks sellist tüütut puud üldse linna on istutatud. Vastuseid on mitu. Esiteks on tegemist väga kiirekasvulise puuga ja tänu sellele saadakse kiiresti soovitud haljastustulemus. Lisaks on istutusmaterjali saamine odav – ajab ju iga pistoks juured alla (erandiks vast must pappel, mis on natuke isepäine) ning kõik liigid annavad juure- ja/või kännuvõsusid. Ka on tema roll õhupuhastaja ja linnaruumi jahutajana märkimisväärne.
/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)