:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2023/04/10/15247431t1h5486.jpg)
Praegu on sõpradega telefoniga tore rääkida: kui nad õues, siis kuuled, kuidas kogu ümbrus rõkkab.
Looduskalender ⟩ Õu rõkkab linnulaulust
Lehtedeta looduses on ka helid tugevamad nagu ilma kangasteta toas. Metsvint hõiskab sõbra jutu taustal nii kõvasti, et jääd ümberringi vaatama, kas linnuke, on kusagil siinsamas.
Ja ma ei väsi ka siin jälle kordamast, et see ilus must linnuke, kuldse nokaga ja kollase silmarõngaga, on musträstas. Millegipärast on tema meil sel aastal kõige rohkem meelest läinud. Musträstas on lind, kes suudab ka üle aedlinna hõisata, tema vali hääl kõlab hommikuhämaruses nagu itsitus.
Vilin, vadin, kilked
Kõige rõõmsamad on praegu elu üle linnuinimesed. Esimese rändelaine järel on saabunud tagantpoolt tulijad. Sookured peavad hommikuti udus tantsupidusid, toonekured kammivad läbi konnaloike ja kekutavad paariti pesadel. Õhtut ja hommikut täidab vaibumatu metsvindi, vainu-, must- ja hallrästa kädin.
Punarind veeretab põõsa all pärleid, käblik siristab haohunnikul. Linnarahva rõõmustamiseks laulavad must-lepalinnud paneelmajade vahel ennastunustavalt. Hanede sebimine siia-sinna kestab ööl ja päeval.
Sinililled, kuldtähed ja ka varsakabjad
Nüüd, kus võib jälle hommikul ilma linnupetet võtmata õue minna, tuleb seda teha kohe, kui härmatis linnukeeled lahti teeb. Tunnistan pattu, et ei suuda vahel ka natuke ise linde petta. Mul on üks hästi innukas hallpea-rähni isaslind, kes vastuvilistamisele trummi hoolikamalt käima tõmbab ja vastu vilistab, ning kui siis vaikid, siis uudishimulikult vaatama tuleb.
/nginx/o/2023/04/10/15247432t1h1330.jpg)
Sinilille esimesed õied on paljudel sel kevadel juba pihkudest läbi käinud ehk ka paiselehe esimesed pontsakad kollased tutikesed. Rabarberi punased müksud kõrguvad peenramaal, murulaugul kerkib kena roheline habe. Karulaugud on mul aga veel endiselt mulluse lehevaiba all, aga juba tuleb rannarahvalt hõiskeid, et kevadsalat on tikutopsi pikkune.
Aga lehepudi sees tasub lindudel sobrada küll, sest putukad on nüüd elule ärganud. Ringikrõbistavale ämblikule järgneb peagi lepatriinu, potsti kukub lehtedele veel poolunine kärbes. Lillepeenras sumiseb krookusel esimene mesilane. Ja õhus on juba sääski. Mullapinnast, õigemini peaaegu mullapinnalt ukerdab vastu vonklev, roosa vihmauss. Puugid on väljas!
Arusisalik päästetud
Kõige ohtlikum on praegu aga seisuveekogude jää – selle peale minemine on enesetapp. Nägin vaiksel reedel silmanurgast, kuidas üks sisalikumoodi tegelane kulu seest lahtisesse vette kukkus ja seal sulistades jääservale jõudis. Esialgu vaatasin, et äkki vesilik, aga pikk peenike saba pani kahtlema.
Igal juhul käivitasime päästeaktsiooni, endamisi küll mõeldes, et ega ma nüüd vesilikku ei päästa pulmatrallist. Aga ei aidanud lauajupid, pikka reha abil sai ta lõpuks kaldale. Ja ei ole ma enne näinudki, et arusisalik kõhu alt nii oranž nagu harivesilik. Ilus loom oli nii jääkülmakange, et ei hakanud mu näppude vahel isegi saba loovutama.
/nginx/o/2023/04/10/15247429t1h4d66.jpg)
Õue! Õu-eee!
Et 14. aprill on õuesõppe päev, siis on õueluba koolirahval olemas. Küllap on enamus õpetajaid valiku ees, kas leppida ilusa ilmaga poole klassi popitundidega või viia nad omal algatusel ise õue – õppima. Sest lapsesuu ei valeta: „Õige on õues õppida!” Aga mis oleks, kui te kõik sel nädalal rohkem õues käiksite? Ükskõik, kas botaanikaaias, loodusmuuseumis, vabaõhumuuseumis, kaitsealadel, lasteaedades – õues!
LASTELE: Ussikuningas
Rahvajuttudes on ussikuningas suure võimu ja tarkuse sümbol. On aga üks mäng, kus panna proovile laste teadmised. Liisulugemisega selgitatakse esimene ussikuningas, kes tõuseb kännule või kivile. Vastse ussikuninga pead pannakse ehtima kroon. Seejärel võivad ülejäänud mängijad hakata kordamööda ussikuningalt küsimusi küsima. Kui leidub küsimus, millele troonilolija vastata ei oska, siis tuleb tal kõrgustest alla maa peale tulla ja kroon küsijale loovutada – targast küsijast saab uus ussikuningas. Jah, selline süsteem võiks kehtida ka riigijuhtimises, eks.