Ressursside tarbimisega ei saa minna samamoodi edasi nagu praegu. Põllumajandus on üks osa biomajandusest (biomassi, toidu, sööda, biokütuste, energia jm tootmine). Biomajanduses tuleks rakendada ringmajanduse põhimõtteid, mille eesmärk on säilitada materjalide väärtust võimalikult kaua. Uus termin on ringbiomajandus ja tuleviku märksõna kliimatark põllumajandus. „Tulevik on täppisviljeluse, suurandmete, digitaliseerimise, robotite ja tehisintellekti päralt. Põllumeeste abimeesteks on näiteks väetamiskalkulaator, külviplaneerimise äpp, jõudlusnäitajad,“ ütles Jaakma. „Söödaefektiivsus, proteiini õige kasutamine, loomade pikk eluiga, väetiste kasutamine, maakasutamine – need on teemad, millega tuleb iga päev tegeleda ja arvestada. Seejuures peaksime arvesse võtma just neid numbrilisi näitajaid, mida on Eestis mõistlik saavutada.“
Krista Aru ühistegevuse algusaegadest
Kirjamees Juhan Liiv märkis, et kes minevikku ei mäleta, sel pole ka tulevikku. Tartu Ülikooli raamatukogu direktor ja Eesti parimaks Jaan Tõnissoni tegevuse tundjaks nimetatud Krista Aru kutsus tänased seakasvatuse tegijad kaasa põnevale rännakule ühistegevuse algusaegadesse.
Ta meenutas, kuidas ühistegevusele alusepanija Jaan Tõnisson juba poisikesena Carl Robert Jakobsoni mõtteid kuulates neist vaimustus. Tõnisson oli Viljandimaal Mursi talupidaja poeg ning talu oma aja kohta küllalt heal järjel: 11 siga, 28 lammast, härjad, hobused. Tõnisson oskas teha kõiki talutöid, kuid väga usin põllutööde tegija ta siiski polnud. „Tõnisson mõistis, et igasuguse edasimineku esimene tingimus on see, et sõnadest ainuüksi ei piisa, vaid peab järgnema ka praktiline tegu. Ta sai ka aru, et eestlane tunneb vähe seadust, ta ei oska enda eest seista ja ei tee seda isegi mitte siis, kui tal on õigus. Nii otsis Tõnisson vahendeid ja võimalusi, kuidas eestlasi neis oludes aidata,“ rääkis Aru. Appi tuli Tartu Põllumeeste Selts, mille presidendiks Tõnisson 1897. aasta sai. Välja saab tuua seltsi esimese nn ühishanke – osteti koos terve hulk vikateid. Tõsi, hiljem selgus küll, et ega need ühiselt ostetud vikatid polnud suurt paremad kui iga mees oleks endale neid eraldi soetanud…