Lõokese lõõritamine paneb põllupidajatel vere teistmoodi käima

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Kui põld kannab, saab juba kevadtöid tegema hakata.
Kui põld kannab, saab juba kevadtöid tegema hakata. Foto: Urmas Luik

Märtsi lõpu ilmapilt oleks nagu eelnevatelt kopeeritud, sest mullu ja tunamullu oli päeval üksikuid tihedaid pilvelaamu, mis lund poetasid. Tuul oli nõrk ja öösiti mõõdeti neli kuni 11 kraadi külma, päeval ulatus õhutemperatuur nullist nelja soojakraadini. Tujukas jürikuu tõotab alguse järgi jätkata samas tempos, kuigi kevadekuulutajad on kohal ja lõokese lõõritamine lööb põllupidajate vere teistmoodi käima.

„Mõned põllumehed tahtsid juba minna väetist külvama, see on nende kevadine tavaline reaktsioon, et talv on selja taga ja nii kui päike soojemalt paistab, tahaks juba tormama hakata, aga märts sai alles läbi, otseselt kiiret ju ei ole,” nentis Pärnu linna suurima põllumajandusettevõtte OÜ Põhara Agro juhatuse liige Jaanus Põldmaa.

Põldmaa kui kogenud ja tunnustatud põllumehe jutu järgi lähtub Põhara Agro teadmisest, et lume sulamise järel algab aktiivne taimekasvuperiood siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur ulatub püsivalt viie soojakraadini. Tema sõnul ei teinud paastukuu lõpus tagasi tulnud talv taliviljaorastele otseselt kurja, vaid niisutas põlde. Kui ilm soojeneb ja põld taheneb, alustab ligemale 80 protsendil külvipinnast talinisu, taliotra ja talirapsi kasvatav osaühing oraste väetamise ja taimekaitsega.

„Täna seda taime ju poputatakse ette ja taha,” ütles Põldmaa. „Tahaks head saaki saada, aga siis pead algusest peale ka selle eest muretsema, et taim oleks terve ja korralikult söönud.”

Ülekaalus talivili

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles