Pehmed ja sulelised nunnud käivad lihavõttepühade juurde
6. aprill 2023, 00:00
Tibud, munad ja küülikud on eestimaalaste jaoks lihavõttepühade kohustuslik element. Nendega kaunistatakse kodusid, neid värvitakse ja kujutatakse igal võimalikult kombel.
Maa Elu aga vaatas neid kõiki päriselus Järva vallas asuvas Kallaste hobitalus. Ning paistab, et kanad ja küülikud pole asjata lihavõttepühade sümbolelemendid, sest neil kõigil on parajasti mõnus beebibuum.
Nii tervitab küllatulijat koos koertega ka Holmogori hanepoeg Trüffel, hüüdnimega Bipipii, kes vapralt talu perenaise Liina Saksaga sammu pidada üritab. Tema külma ei karda ja tuterdab koos talu teiste loomade ja lindudega õues ringi. Teised tibud on aga külmakartlikumad ja ootavad sooje kevadilmu laudas.
Rentimiseks viimane hetk
Lisaks tavalistele munakanadele elab Kallaste hobitalus veel seitset tõugu kanu. Enim on seal siidikanu, kes Liina Saksa sõnul sobivad just linnainimesele. Väga palju nad ei mune, on natuke närvilised ning kardavad külma ja vihma. Ent see-eest näevad uhked välja. Neid rendib talu ka linnainimestele suveks kodudesse. „Kolmas suvi anname siidikanu rendiks, enamasti lähevad nad Tallinnasse,” sõnas Saks, kelle sõnul on praegu viimane aeg oma rendisoovist teada anda, sest kes oma sooviga maikuusse jääb, see kanadest ilma on.
Lisaks siidikanadele saab talust rentida ka küülikuid ja nende puhul on Saks juba arvestanud, et üldjuhul neid tagasi ei tooda – liiga armsaks saavad pererahvale. Jutuajamise käigus avastabki Saks, et üks küülik on äsja seitse poega ilmale toonud.
Kui küülik poegadega toimetama jätta ja kanatõugudega edasi minna, leiame laudast ka paljaskael-siidikana, keda eristabki siidikanast paljas kael. „Kõige koledam lind mu meelest,” sõnab Saks. Kallaste hobitalus on paljaskael-siidikana aga selleks, et inimestele näidata, milliseid kanatõuge üldse aretatakse.
Järgmisena näeme varvasteni sulgedega kaetud Cochini hiidkanu ja Cochini minikanu, kes on oma olemuselt armsad ja rahulikud. Perenaise sõnul sobivad sülelindudeks.
Tõukana väga ei mune
Kõrvalpuurist vaatavad aga vastu uhked ja moekad Modern Game’i tõugu kukepoisid. Saksa kogemuse järgi on sel tõul kanu raske saada, kuked jäävad kergemini elama. Välja näevad uhked ja kõrgid, aga reaalsuses olevat mõnusad sülelinnud, kes meelsasti inimsüles magama jäävad. „Minu hinnangul siiski ülearetatud tõug,” sõnas Saks, kellele endale on kõige hingelähedasemad tavalised munakanad.
Õues leiab eraldi aiast aga pärlkanad, kes on vähenõudlikud ega karda külma. Küll aga ei sobi nad tiheasustusega piirkonda, sest teevad väga valju häält, mis ei meenuta sugugi kana kaagutamist. Pealegi tuleb nende aedik ülalt kinni katta, sest muidu lendavad nad minema. Nende munad on küll kõva koorega ja väikesed, ent kreemja sisuga. Isegi munaallergikud pidavat pärlkana muna süüa saama.
Kokkuvõtvalt tõdeb Liina Saks, et tõukanade puhul munadele väga panustada ei tasu, sest nad ei mune palju ja on kõiksugu tingimustele tundlikud. Aga see ei olegi viimasel ajal inimestele esmatähtis, pigem soovitakse sülelinde, et lapsed saaks neid hellitada.
Lisaks ligi 30–40 munakanale siblivad Kallaste talu õues veel haned, pardid ja kaks kalkunit. Hanetõuge leiab aiast kaks (Hiina hani ja Holmogor), lisaks ristandid ning parditõuge lausa kuus (muskuspart, India jooksupart, Cayuga part, Campbelli part, Roueni part ja Saksimaa part). Muidugi ei saa ka mööda vaadata veistest, hobusest, ponidest, kitsedest ja lammastest, kes külalisi uudistavad ja häälekalt tervitavad.