/nginx/o/2023/04/05/15239105t1h03c5.jpg)
Uusaegne põllupidaja kasutab kosmosest saadud andmeid, karjakasvataja juhib lauda tööd mistahes ilma otsast ja lehmasõnnik ringleb loodussäästlikult allapanuks või biogaasiks, millega sõidavad mitme linna bussid. Asjatundjad kinnitavad, et IT-lahenduste areng ei võta niipea inimestelt tööd ära, sest täiuslikult iseseisvalt töötavaid süsteeme veel ei ole.
Eesti elu hoidjale – lehmale – pühendatud kuju taga Viisireiu külas avaneb uks tänapäevasesse lüpsilauta, kus toimetavad robotid ja seadmeid juhendavad arvutid ning ligi 36kraadine udarasoe piim jätab lisatemperatuuri seadmesse, millest soojendatud vesi juhitakse elektrit kulutamata loomade jootjatesse.
Piimaandjad ringlevad Pärnumaa ühe tugevama põllumajandusettevõtte OÜ Weiss Vahtra suurfarmis kolm korda päevas karussell-lüpsiplatsil, millel on 60 lehmakohta. Kes mis kell väravast läbi karussellile astub, mitu kilo piima annab ja millal väljub, selle jäädvustab arvuti lehma kõrvakiibi järgi. Lüpsimasinad eemalduvad automaatselt, tühjad nisad vaatab üle laudakeeles tupsutaja, töötaja, kes tupsutab nisaotsi joodipreparaadiga, tõrjudes bakterite võimalikku rünnakut.
„Karussell on üks kõige efektiivsemaid lüpsiviise, siin toimub loomade pidev rahulik liikumine keerlevale karussellile ja pärast 12minutilist ringreisi sealt maha astumine, sellega on tagatud efektiivsus ja loomadele sobiv sujuv lüpsiprotsess,” selgitas OÜ Weiss Tali osakonna juhataja asetäitja Madis Mätas töökorraldust ligi 1100pealise piimakarjaga.
Need, kes arvavad, et farmitöö murrab konti ja sõnnik ulatub pahkluuni, peavad oma ettekujutust revideerima. Piki kontsakingaga käidavat laudakoridori liigub hääletult vastu meetrikõrgune punase kaanega tünni meenutav „töömees”, söödarobot, mille ajusse on programmeeritud silo lükkamine selle ampsajate suudele lähemale. Pausi ajal „kõnnib” robot laadijasse.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)