EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on veerand kodusid kindlustamata ja vaid pooltel koduomanikel on vastutuskindlustus.
„Kodukindlustusega koos tehtud vastutuskindlustuse lepingute arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid hinnanguliselt kuni pooltel kodudest ei ole vastutuskindlustust. Kui näiteks korteris toimunud veetoru lekke tagajärjel saab alumiste naabrite kodu kannatada, siis vastutuskindlustus hüvitab kahju. Kui kindlustust pole, siis tuleb naabritele tekitatud kahju endal kinni maksta,“ ütles Piirsalu ning lisas, et koduomaniku vastutusega seotud õnnetusi juhtub kodukindlustuse juhtumitest vähem, aga need on märksa kallimad.
Veekahju põhjustamine naabritele oli kõige sagedasem vastutuskindlustuse juhtum möödunud aastal.
„Veekahju põhjustamine naabritele oli kõige sagedasem vastutuskindlustuse juhtum möödunud aastal, samuti tekitati naabritele kahjusid remonttööde käigus. Vastutuskindlustus kattis ka kahju, kui lapsed lõhkusid võõraste inimeste vara ja vanemad vastutasid,“ selgitas Piirsalu.
Piirsalu märkis, et ka majaomanikud peaksid kodukindlustuse lepingu sõlmimisel hoolitsema selle eest, et neil on olemas koduga seotud vastutuskindlustus. „Näiteks võib juhtuda, et keegi saab kahju majaomaniku hoovist tormiga lendu läinud esemete või aias murdunud puude tõttu. Harvad pole paraku ka juhtumid, kui möödakäija või pargitud sõiduk saab viga maja katuselt kukkunud jääga. Majaomanik peab siis arvestama rahalise nõudega tekitatud kahju ulatuses,“ selgitas Piirsalu.
Möödunud aastal sõlmiti 438 600 kodukindlustuse lepingut, sealhulgas oli 325 700 koos vastutuskindlustusega. Kodukindlustuse kogukahju oli 42 miljonit eurot ja vastutuskindlustuses 3 miljonit eurot. Statistikaameti värskeimate andmete alusel on aktiivselt kasutusel olevaid eluruume Eestis kokku 557 150.