Maailmaturust, ilmataadi tujudest ja eestlaste ostujõust sõltuvad põllumehed pole valget lippu heisates alla andnud, vaid löövad käsi ehitajatega, et need paneksid püsti otstarbekaid tootmishooneid.
Tugevamad julgevad ehitust alustada ka kitsal ajal
Põgus pilk kahe suurtegija, Mapri Ehituse ja Nordecon Betooni ehk NOBE kodulehele kinnitab, et ka muutuvates oludes ja toorpiima varumishinna allamäge mineku ajal suudavad põllumajandusettevõtted nina vee peal hoida. Mapri Ehitusel on selle kevade tööks Tartumaal näiteks Kevili Rõngu terminali laiendus, kus kaks Eesti suurimat säilituspunkrit mahutavad kumbki 10 000 tonni teravilja.
Mapri Ehituse müügijuhi Margus Väärsi sõnul tunnetavad nad turu pidevat kõikumist, kuid üldist põllumajandusehituste mahtude vähenemist ei paista.
„Näha on, et suuremad ja tugevamad põllumajandusettevõtted julgevad investeerida igal ajal,” märkis Väärsi. „Eelmisel aastal sõja tõttu tekkinud tohutu ehitusmaterjalide hinnatõus on tagasi tõmbunud ja mõned hinnad langenud, näiteks teras ja puit on selgelt odavamaks muutunud, seetõttu on paljudele põllumajandusehitiste tellijatele praegu hea aeg alustada, kuid teisalt 20protsendiline inflatsioon tõstab pikas perspektiivis siiski ehitushinda.”
Pärnumaal on OÜ Weiss läinud põllumajanduse ajalukku Vahtra farmikompleksi avamisel hoone ette püstitatud monumendiga Eesti elu hoidjale, lehmale. Vahtra farmikompleks kui peatöövõtja Mapri Ehituse kaubamärk Viisireiu külas pälvis 2019. aasta betoonehitise konkursil eripreemia kui esimene raudbetoonist kandekonstruktsiooniga loomalaut riigis. Tellijale läks selline lahendus küll kümnendiku võrra kallimaks, aga selle eest kestab hoone vähemasti sada aastat ning pangalaen, PRIA toetus ja osaühingu enda panus õigustavad ennast igati.