Nädala mõte: kolige linna!

Lääneranna haridusreformi meeleavaldus tänavu märtsis Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

„Leiba ja piima tahad? Lase põllumehe lastel maal kasvada.” Nii oli kirjutatud ühel plakatil Lääneranna rahva meeleavaldusel, kui volikogu otsustas väikekoolide saatuse üle. Ei võtnud need mehed-naised, kes valitud kohaliku rahva tahet ellu viima, kuulda omakandi inimeste soove ja kärpisid hariduse kättesaadavust: kaks kooli kinni ja kolmes vähem klasse.

Väikekoolide ümber toimuv on sulaselge petmine. Haldusreformi ajal meelitati üle Eesti inimesi ühinemislepinguid toetama lubadusega, et suurtes valdades koole kinni ei panda. Ka juba nimetatud Lääneranna valla ühinemislepingus on sõna-sõnalt kirjas: olemasolev koolivõrk säilitatakse.

Jah, ajad on keerulised ja peab kokku hoidma, aga vägisi tundub, et seda tehakse meie riigis maainimese arvelt. Ma ei usu sekundikski, et Lääneranna volikogu liikmed tegelikult poleks tahtnud koole säilitada. Paraku ei suuda vallajuhid piiratud eelarvest leida raha koolide ülevalpidamiseks. Ehk oleks aeg riigil sekkuda ja hariduse allesjäämine maal riiklikult tähtsaks küsimuseks arvata. Äkki võiks maakoolide säilimine olla sama oluline kui näiteks eestikeelsele haridusele üleminek?

Pealegi poleks ühe maakooli elus hoidmine riigile ületamatult kallis. Näiteks suletava Metsküla kooli ülevalpidamine eeldab summat, mis on võrreldav regionaalhalduse ministri või haridusministri poole aasta palgaga. Või siis ühele riigikogu liikmele jagamiseks eraldatava katuserahaga.

Kabinetis pabereid lapates ei tundu probleem suur: kui üks kool pannakse kinni, saab ju laps minna samas vallas teise kooli, aga vaadake kaarti, teine kool on 20–30 kilomeetri kaugusel, ja nüüd uurige busside sõidugraafikuid.

Ükski lapsevanem ei taha, et laps peaks viis korda nädalas kulutama tund aega kooli sõitmiseks ja siis teise tunni kojusõiduks, lisaks bussi ootamisele kuluv aeg, sest ega maal bussid iga 20 minuti tagant välju, suurepärane, kui kahe tunni tagant pääseb liikuma.

Pärast koolide sulgemist hoogustub noorte perede väljaränne maalt. Lisatõuke annavad veel tuhat pisiasja, mis maal elavatel inimestel üha raskemini kättesaadavad, alustame kasvõi raamatukogust. Nüüd on ka tasuta bussisõit tänasel kujul kadumas. Tallinlane saab aga ikka priilt sõita. Raiemahu vähendamine viib tasuvad töökohad saeveskites.

Kunagi naeruvääristati Jüri Mõisa üleskutset linna kolida, kuid praegune regionaalpoliitika ise ajab inimesed väikestest maakohtadest minema.