Sajandiga vähenes puisniitude pindala koguni sada korda

maaelu.postimees.ee
Copy
Puisniit.
Puisniit. Foto: Eestimaa Looduse Fond

Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.

Puisniidud on regulaarselt niidetava looduslike rohttaimede ning hõredalt paiknevate puude ja põõsastega alad, kus saavad kasvada väga mitmekesiste nõudlustega taimeliigid. Puisniitudel leidub vähemalt 30% meie kaitstavatest taimeliikidest ning nende alade mitmekesised tingimused on aluseks putuka-, samblike- ja mullaelustiku ning linnustiku liigirohkusele.

„Puisniite taastades aitame säilitada meie pärandkultuuri ja maastike olulist osa,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Meie puisniitudest on alles väga vähe ja enamus neist on võsastunud või lausa metsa kasvanud. Seepärast on järjest olulisem puisniitude taastamine ja sellele teemale tähelepanu pööramine,“ rõhutas Vakra.

Puisniidud hakkasid kiirelt kaduma 20. sajandi esimesel poolel ning möödunud saja aasta jooksul vähenes puisniitude pindala Eestis sada korda.

Puisniidud hakkasid kiirelt kaduma 20. sajandi esimesel poolel ning möödunud saja aasta jooksul vähenes puisniitude pindala Eestis sada korda.

2023. aasta jooksul korraldatakse koos keskkonnakaitse organisatsioonidega üle Eesti palju üritusi, millest on oodatud osa saama kõik huvilised. Oluliselt rohkem toimub puisniite tutvustavaid ja kogukondi kaasavaid sündmusi. Kaasatakse nii kohalikke kui tutvustakse meie puisniite väliskülalistele.

Alanud aastal on ka Eestimaa Looduse Fondi talgud pühendatud puisniitudele ja seal elavatele liikidele. Peamine osa talgutööst ja õpitubadest korraldatakse tänavu suvel. „Puisniidud on loodustalgulistele tõelisi elamusi pakkunud. Kui puisniit on avatud ja hooldatud, siis on sealne loodusilu vabatahtlikke ikka ahhetama pannud. Talgutöö puisniidul on kosutav nii hingele kui ka tervele kehale. Õpetame talgulisi vikatiga niitma liigirikkamais paigus Eestis,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Katrin Loss.

Puisniitude hoolduspindala suurendamisele aitab kaasa aasta tagasi alanud WoodMeadowLIFE projekt. „Lisaks teadlikkuse tõstmisele on projekti eesmärk taastada Eestis ja Lätis kokku 700 hektarit puisniite ja luua jätkusuutlikud lahendused puisniitude hooldamiseks,“ ütles projektijuht Heidi Öövel. „Puisniitude teema-aastal toome esile ja tutvustame meie kõige liigirikkamaid pärandkooslusi senisest rohkem. Selleks oleme planeerinud erinevaid tegevusi nagu õppepäevad, matkad, rahvusvaheline suvekool ning konverents.“

Riiklik eesmärk 2027. aastaks on hooldada puisniite 2000 hektaril. 2022. aastal hooldasid 140 talunikku ligikaudu 1163 hektarit puisniite.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles