Looduskalender ⟩ Kevadised ringisebijad ja hõiskajad

Kristel Vilbaste
Copy
Karikseene punast on lepikud täis.
Karikseene punast on lepikud täis. Foto: Kristel Vilbaste

Üks helin on rinnus talve jooksul aina suuremaks ja suuremaks paisunud ja kui metsa veerde jõuad, siis hõiskad kogu hingest. See on aeg, mil saad hästi aru lindudest, kes talvisest vaikusest äkki hääleka kevade teevad.

Hõiskame! Hõiskame, nähes seda ilu, mis meie ümber! Kuidas mõnest pisikesest pajutibust on äkki saanud terve põõsatäis lumivalgeid utekesi. Kuidas pokumätas punkarlikult roheliseks muutub. Kuidas metsaalune on äkki täis salamisi piiluvaid sinilillesilmi. Kuidas sarapuuoksad äkki hakkavad tuules lainetama ja nende kuldkollastelt urbadelt lehvib kullatolmu nii punasetutilisete emasõitele kui ka kraavikaldal värvi võtvatele pontsakatele paiseleheõitele. Veel hetk ja kogu kraavikallas on pisikesi kollaseid päikeseid täis.

Samblavaip on tänavu eriti kohev

Maarjapäevast ehk siis möödunud laupäevast alates on mul kombeks teha igal hommikul ring ümber maja, et märgata seda, mida kevad on ellu äratanud ja kaasa toonud.

Ōuemuru on tänavu nagu samblasoo.
Ōuemuru on tänavu nagu samblasoo. Foto: Kristel Vilbaste

Muidugi ei tohi nüüd jätta enne seda ringi linnupetet võtmast - piisab leivakillukesest, siis ei too linnud kaugetelt maadelt haigusi kaasa. Vähemalt vanarahvas nii uskus ja need uskumused on lasknud meie põlvel sündida.

Aga sel hommikuringil märkan, kuidas sel aastal on murus vägevalt kasvanud sammal. Küllap paksu lumeteki all oli hea end laiali sirutada. Murunurmika libled ei suuda veel sellest samblamassist üle sirutuda ja isegi võilille kodarik vannub alla.

Pungade pakatamise aeg

Kuid kõrgemal, seal okstevööndis, käib lustakas elu. Pungad viskavad üksteise järel kattesoomuseid kukilt ja pistavad lehtede rohelised servad päikese kätte, küllap toomingate julgus seda teha annab neile kiiruse teistest varem lehtida. Ja ka sirelipungi ei tunne enam ära: suured ja pontsakad nagu puhevil sulgedega kanad.

Vahtraninadest on äkki saanud pikad iduussid. Veel ei ole neil kahte idulehte otsas, mis maitsevad eriti magusalt. Vahtramahl jäi nädala lõpus kinni ja nüüd suliseb kasemahla kõigile, kes pole veel suutnud kevadise paastuga alustada, aga tahaksid kevadpuhastust oma kehas.

Kuldnokk tuli koju

Ōuemuru on tänavu nagu samblasoo.

Kristel Vilbaste

Ses kaunis hommikus hõiskab metsvint ja kudrutab meigaste paar. Kaugelt kostab sookurgede hõikeid ja musträstas itsitab puuladvas. Öös läheb noorekuu sirbi alt mööda haneparv haneparve järel.

Nädalavahetuse raevukas tormipoeg tõi kaasa tohutu hulga kevadrändajaid – rästaid, kuldnokki, metsvinte, tulid metskurvitsad ja käblikud, linavästrikud ja punarinnad. Selline kevadine päevasooja linnuseltskond on koos. Just need samad 40 lindu, kes tsirgupäeval nokad kodupoole pöörasid.

Aga kõige õnnelikum olen ma kuldnokapaari saabumise üle. Kogu eelmise nädala lõpu käisin neid õues otsimas, tulid kõigepealt naabertänava kuldnokad ja siis pühapäeva hommikul oli isakuldnokk mu kõige kõrgema alõtša otsas. Väike vile ja vups pesakasti puhastama piiritajate eelmise aasta pahnast. Sellest hetkest ma enam tuppa ei läinud, lõikasin tagasi kõik õunapuud ja tuligi kuldnokaema! Oh seda vilet ja vidistamist, mis siis isanda nokast valla pääses. Ja peagi sisenesid nad mõlemad oma pesakasti, ilmselt läks suuremaks koristustööks, pesahõivamisest andis märku vaid pesaavast väljaulatuv isanda ikka veel hõiskav nokk.

Pliiatsiteritamise hooaeg

Karvkasukalised on aga endiselt valged, nii jänesed kui nirgid. Nad on nüüd hästi metsa all näha. Suurvesi pani sel aastal ka mujal kui Soomaal koprad oma tammisid kõrgemaks ehitama ja parandama - pliiatsiks teritatud puid on nüüd tavatutes paikades.

Rästikud on ärganud, sotsiaalmeedias aga pole veel nastikute ja vaskusside pilte. Isegi konnasid ei kiputa pildistama, ehkki suure maru õhtul andis Kaja Kübar Pärnumaalt teada, et pimeduses on terve tee rändavaid konni täis.

Süüa neil oleks, sest sääsed ja muud mutukad on seiklemas-sigimas. Ka puugid on väljas. Ja ämblikudki askeldavad heinamaal ja rändavad ringi ka majades, hommikul on nii mõnigi kukkunud kraanikaussi või ämbrisse.

LASTELE: Kari välja

1. aprill on karjalaskepäev. Sel päeval tuleks lastel ka oma loomakari välja ajada. Mitte see „Made in China” plastmassloomade vägi, vaid võiks metsa alt korjata ehtsaid kuusekäbisid lehmadeks ja männikäbisid lammasteks.

Karjalaskepäeval pannakse hundi suu kinni ja antakse mihklipäevani taevast süüa. Valjala

Ja siis võiks nad joone tagant, ehk laudaväravast veerema visata, et vaadata kelle loomad kõige kaugemale jooksevad ja võidupärga väärivad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles