Uus mood: käsitöörahvas kasvatab õhinal lina

Põlvamaal asuv Karilatsi Vabaõhumuuseum korraldab linaga seotud seminare. Foto: Margit Pensa

Eestis ei kasvatata käsitöönduslikult haritud kiulina juba mitukümmend aastat, kuid käsitöörahvas tunneb selle materjali vastu üha enam huvi. Pilkupüüdvat lina tahetakse kodus kasvatada ja õppida vanu töövõtteid, kuidas põllul kasvavast taimest riidekiud kätte saada.

Möödunud aastal toimus kuues linakasvatustraditsiooniga põhjamaa riigis, sh Eestis, Põhjamaade käsitööühenduste eestvedamisel linaprojekt „1 ruutmeeter lina”. Huvilistele jagati linaseemneid ja toimusid koolituspäevad, kus tutvustati linaga seotud töid ja tööriistu. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esindaja ning Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk ütles, et huvi oli üllatavalt elav ja nüüdseks on algselt üheaastasest projektist välja kasvanud käsitööliidu alaliit, mis tegeleb taimsete kiudude, sh linaga. „Eelmisel aastal oli linakasvatajaid 300 ja tänavugi küsitakse seemneid päris palju,” nimetas Burk. „Vast oleme linaga samas seisus nagu 15 aastat tagasi kohaliku villaga. Vill oli tookord vaeslapse osas ja sellega ei osatud suurt midagi teha. Nüüd on olukord paranenud.”

Ent Burk toonitas, et lambavillast lõnga valmistamine on tunduvalt lihtsam kui linatööd. „Linaga on palju spetsiifilisi töid, mis nõuavad erilisi tööriistu ja muidugi oskusi. Samuti on materjali väljatulek väga väike – ühe ruutmeetri pealt saadki pihutäie linataimi ja väheke kiudu. See lisab austust meie esivanemate vastu – kui palju nad pidid lina kasvatama ja tööd tegema, et sellest endale rõivad saada.”