/nginx/o/2023/03/22/15213010t1habb6.jpg)
/nginx/o/2023/03/22/15213013t1h774d.jpg)
Kevadises päikesepaistes tärkav loodus pakub pärast pikka talve mõnusat vaheldust ja kutsub õue liikuma. Rohelust imetledes, kevadlilli noppides ja aiatöid tehes pea meeles, et paljud armastatud taimed on tegelikult mürgised.
Ettevaatust: mürgised taimed tärkavas looduses
Esimesed sinililled ja ülased lausa kutsuvad end noppima, kuid kimpu tehes tasub meeles pidada, et paljude kevadlillede mahl võib nahka ja silmi ärritada ning põhjustada allergilist löövet. Säravkollased tulikad on rahvasuus saanud seetõttu isegi „villilille” nime.
Enim on avastajateks lapsed, kes maailmaga suu kaudu tuttavaks üritavad saada. Mõne õie, marja või lehe maitsmine ei tekita enamasti ägedat mürgistust. Suhu sattunud lumikellukese, märtsikellukese, sinilille või siniliilia taimeosad võivad tekitada suu limaskesta ärritust, millest annab märku põletav tunne suus. Suurema koguse korral tekivad ebameeldivad seedehäired.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/22/15213016t1h3fdb.jpg)
Üldiselt lõpevad laste kevadised avastamised õnnelikult – meie looduses lihtsalt lehe või õie näksimisest süsteemset mürgistust ei saa.
Mis kasvab peenral
Küll aga tuleks lapsele selgitada, mis peenarde peal kasvab, ja et iga peenrast või selle lähedalt leitud rohelist lehte ei tohi suhu pista, vaid peab enne täiskasvanult küsima, kas seda võib süüa. Ka siis, kui lapsed on saadetud aiast murulauku või sibulapealseid tooma, tasuks toodule enne selle salatisse hakkimist tähelepanelik pilk peale visata. Igal aastal pöördub Mürgistusteabekeskuse poole inimesi, kellel sedasi mingid muud rohelised lehed – sagedamini nartsissi või siniliilia omad – toidu sisse sattunud ja mõnel juhul ka juba ära söödud.
Eriti mürgised võivad olla taimede sibulad, mugulad ja juurikad, sest need hoiavad taime varusid järgmiseks kevadeks ja mürk kaitseb näljaste loomade eest. Nõnda võivad nartsissid ja tulbid tekitada nahaärritust, sest nende sibulad, aga ka taimedes sisalduv mahl on mürgised. Näiteks tulbisibulatega toimetamisel tasub nahapõletiku vältimiseks kanda kindaid. Neil, kes lillesibulaid keldris hoiustavad, tasub need selgelt märgistada.
Söömisel põhjustavad kõik kevadised sibullilled seedetrakti ärritust. Kõige pisematel võib ainuüksi lillelehtedega mängimine põhjustada nahapunetust ja valulikkust.
Tõsiseim oht putkedest
Eestis leiduv harilik mürkputk on üsna laialdaselt levinud, sageli leiab seda veekogude kallastel. Inimese haistmis- ja maitsemeel mürkputke eest ette ei hoiata, aga juba väikene kogus võib olla eluohtlik. Eestis kasvavatest putkeliikidest ohtlikem on võõrliigina meile toodud Sosnovski karuputk. Noori karuputke võrseid on segamini aetud varsselleri, peterselli ja rabarberiga.
/nginx/o/2023/03/22/15213017t1hfeec.jpg)
Putkede mahl põhjustab naha ja limaskesta ärritust. Mahlas sisalduv psoraleen muudab naha päikesevalguse suhtes tundlikuks, tekitades villid ja jättes hiljem armid. Putkede hävitamist ette võttes tuleb olla eriti hoolas, kasutada kaitsevarustust ja järgida tasub Keskkonnaameti karuputke tõrjetööde ohutusjuhendit.
Tähelepanu karulaugu ja rabarberiga
Armastatud karulaugu lehed sarnanevad mitme mürgise lille lehtedega ja nii aetakse karulauku sageli segi mürgise piibelehe ja mürgise sügislille lehtedega. Enne karulaugu söömist või toidu sisse panemist veendu, et tegemist on kindlasti karulauguga. Selleks mudi lehte sõrmede vahel: karulaugu tunned ära küüslaugulõhna järgi, lillelehed niimoodi ei lõhna.
Rabarberit leiab eestlaste toidulaual nii küpsetistes kui mahlas. Kuigi rabarberit saab kasutada mitmel viisi, on oluline meeles pidada, et söömiseks kõlbab vaid rabarberi noor vars. Rabarberi lehed ja vanad varred on mürgised ning sobivad ainult kompostiks.
/nginx/o/2023/03/22/15213015t1hc39d.jpg)
Kui majas on lapsi, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ka toalilled. Uue taime soetamisel peaks kohe poes uurima, mis juhtub selle maitsmisel või nahale määrimisel või milliseid toimeid veel teada on. Ohtlikud taimed tasub pigem ostmata jätta. Paljud populaarsed toataimed sisaldavad mitmesuguseid ärritavaid või mürgiseid aineid.
Naha ja limaskestade ärritust tekitavad alpikann, havisaba, priimulad ja jõulutäht, vaasililledest tulbid ja nartsissid. Monstera lehe närimise järel tekib aga tunne, nagu oleks söödud klaasvilla: taim ei ole küll mürgine, kuid sisaldab imepeeni vees mittelahustuvaid oksalaadikristalle, mis vigastavad suud nagu klaasipuru. Ettevaatlik tuleb olla diiffenbahhia liikidega, mis on väga tugevalt ärritavad ja võivad närimisel tekitada neelus turse, mis võib hakata takistama nii neelamist kui hingamist.
Mürgistuse või selle kahtluse korral helista 16662! Infoliini spetsialistid on abiks ööpäev ringi ja helistamine on anonüümne. Enamiku mürgistusõnnetustega saab EMOsse minemata või kiirabi kutsumata kodus hakkama.