Mida näitab hoone energiaklass ja miks seda tõsta on vaja?

, SA Eesti Vabaõhumuuseum
Copy
Aina enam renoveerivad korteriühistud oma maju, et parandada hoone energiapidavust.
Aina enam renoveerivad korteriühistud oma maju, et parandada hoone energiapidavust. Foto: Marko Saarm

Aasta-aastalt on hoonete renoveerimine muutunud üha olulisemaks. Mitmele majaomanikule on selgeks saanud, missuguse võidu saab energiatõhusamast hoonest. Siiski on suurem osa Eesti elamufondist renoveerimata ja seda protsessi hakkab kiirendama Euroopa Liidu renoveerimisplaan.

Hoonete energiaklass on näitaja, millega hinnata energiatarbimist kindlas hoones, ja seda väljendatakse kilovatt-tundidena ruutmeetri kohta. Vastavalt näitajatele on see omavahel jagatud klassideks vahemikus A–H.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) direktori Martin Kikase sõnul on majatüüpide jaoks loodud suurusklassid: eramajad on jaotatud kolme suurusklassi, kortermajad ja eriotstarbelised majad (näiteks koolid ja lasteaiad) on eraldi hinnatud.

Kikas kirjeldas, et nii majade otstarve kui ka inimeste energiatarbimine eristub ja seetõttu erinevad ka energiaklasside väärtused. „Üldjuhul A on kõige parem ja tähendab tarbimist 100 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas. Kõige kehvem on H-klass, mis piltlikult öeldes sarnaneb puukuuriga,” rääkis ta. „Ühest küljest sõltub energiatõhusus maja füüsikalistest omadustest ja maja headusest. Kui palju selles majas soe sees püsib? Teisalt mängib rolli inimeste enda käitumisest tulenev sooja vee ja elektri tarbimine.”

Kasu koduomanikule

Energiatõhus renoveerimine tagab Kikase hinnangul hoone omanikule kindlalt paremini kontrollitud sisekliima. Alati on õhus küsimus: kui palju ollakse nõus kontrollitud sisekliima eest maksma? „Me pole harjunud seda enese kontrolli all hoidma, vaid alati on olnud nii, nagu on, ja me oleme sellega harjunud, kuid seda suhtumist tasub muuta,” ütles ta.

Teiseks oluliseks aspektiks on kindlasti maja säilivusea pikendamine. „Iga taastava remondi eesmärk on pikendada seina, tooli või auto eluiga. Nii on ka majaga ja remont pikendab selle eluiga. Majaomanikule tähendab renoveerimine sõltuvalt asukohast maja kui kinnisvara väärtuse kasvu,” arvas TREA direktor.

Kikase sõnul on eramaja puhul TREA klientidele öelnud, et on kahte moodi lähenemist: üks on oma kodu ja teine on oma kinnisvara renoveerimine. „Eramajade puhul on omanikule ikkagi oluline oma kodu tunnetus,” lisas ta.

Energiaklassi hindamine

Energiaklassi pole võimalik hinnata ilma arvutusteta, seda teevad energiatõhususe spetsialistid. Nemad saavad arvutuste põhjal väljastada energiamärgiseid. „Hoone energiakasutus sõltub inimese käitumisest ja maja energiaomadustest,” rääkis Kikas.

Avalikel hoonetel suurusega 250 ruutmeetrit ja enam on kohustuslik energiamärgis ka nähtavale kohale panna. „Niimoodi on seaduses, kuid teine asi on, kui palju seda järgitakse. Eramajade puhul on energiamärgise näitamine seaduse järgi ka kohustuslik, aga kuna pole sanktsioone, siis ega väga palju vabatahtlikult ei tellita,” ütles TREA direktor. Ta lisas, et energiamärgis tellitakse põhiliselt vaid siis, kui pannakse üles ostu-müügi kuulutus, sest seaduse järgi peab energiaklass olema kuulutuses näidatud.

Mida teha energiamärgise saamiseks? Kikas tõi välja, et energiamärgis kantakse ehitusregistrisse ja see näitab, kui palju kilovatt-tunde ruutmeetri peale aastas hoones tarbitakse. „Kui sinna sisse süüvida, siis on see vähemalt neli lehekülge pikk,” rääkis ta.

Sealt leiab energiaklassi ja hoone energiatarbimise andmed. Eraldi on välja toodud kliendi antud lähteandmed, mille alusel märgis on arvutatud. „Need peavad olema kliendi poolt allkirjastatud, kuna siin on võetud metoodika juriidiliseks aluseks see, et klient vastutab andmete õigsuse eest. Kõrvale saab mainida, et kui energiatõhususe spetsialist näeb, et pilt ei lähe kokku, on tal võimalik kohe sekkuda,” märkis ta.

Lisaks on märgise hindamisel ära toodud energiatõhususe meetmed. Seal loetletakse, mida tuleb ja saab ette võtta hoone olukorra parandamiseks. „See on esimene samm inimese mõtlemise suunamiseks. Edasi tuleb riburada pidi kaasata spetsialist, kes ütleb, mida võiks teha,” ütles Kikas.

Kõige lihtsam meede, mida energiamärgise väljastajad tavaliselt kirjutavad, on energiaaudit. „See on õige, sest tegemist on juba sügavama analüüsiga, kuidas energiatarbimine majas toimub ning milline on potentsiaal leida kokkuhoiukohti,” kirjeldas energeetikaekspert.

Teave

25. märtsil saab Martin Kikast kuulata Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis toimuval Vana maamaja päeval. Üritusel teeb Martin Kikas ettekande vanade väikeelamute energiatõhususe miinimumnõuetest. Teised esinejad räägivad vanadele hoonetele ja ehitusmaterjalile uue elu andmisest.

Tagasi üles