Pikk habesamblik on väge täis

Pikk habesamblik. Foto: Toivo Niiberg

Habesamblikke esineb Eestis peaaegu 12 liiki, enamik neist on haruldased. Nendest levinuim ongi harilik habesamblik ehk pikk habesamblik (Usnea filipendula). Looduskaitse all on üks liik, kare habesamblik.

Habesamblike liikide eristamine on üsna keerukas, kuid perekonna äratundmine hõlbus. Habesambliku tunneb ära põõsakujulise allapoole rippuva valkjaskollase talluse järgi, mis koosneb juuspeentest niitjatest ümaratest harudest. Habesambliku tuum on keskjuhe, mis teistel samblikel puudub. Selle tunnuse järgi saab habesambliku tuvastada iga soovija: kui sambliku haru venitades pealmine koorkiht katkeb ja nähtavale ilmub valget värvi keskjuhe, oled leidnud õige habesambliku!

Eestis leiduvad habesamblikud jagunevad talluse kuju poolest kahte rühma: suhteliselt väikese (6–7 cm), enam-vähem sama pika kui laia tallusega nn lühikesed liigid ning selgelt rippuva tallusega liigid, millel talluse pikkus (kuni 40 cm) ületab mitu korda nende laiust. Lühikese tallusega puuhabemetest on kahar-habesamblik ja vars-habesamblik mõlemad Eestis väga tavalised, ka pole nad tundlikud happelise õhu suhtes ja võivad seetõttu ette tulla ka linnapargis, taluõues ja maantee ääres.

Pikk habesamblik ja teisedki pika tallusega puuhabemed seevastu on võrdlemisi saastetundlikud. Kuigi pika habesambliku leiukohti on Eestis teada üle 70, on ta paljudest varasematest kasvukohtadest hävinud ning tõeliselt pika habemega samblikku (üle 30 cm) on tänapäeval harva leida.

Pikk habesamblik. Foto: Toivo Niiberg

Habesamblikud on muu hulgas võimsaimad looduslikud antibiootikumid. Habesamblikel on tuvastatud mikroobidevastane (pneumokokk, streptokokk, stafülokokk) ning seentevastane (Candida, tuberkuloosikepike) toime. Neis sisaldub palju joodi.

Pikk habesamblik ehk Panteleimoni habe kasvab valdavalt okaspuudel, aga ka kasel. Rahvasuu kutsubki teda kuusehabemeks. Eestis levinud enim Kagu-Eestis ja peaaegu puudub Lääne-Eestis. Samblik kasvab ainult väga puhtas keskkonnas. Rohkesti kasvab teda Taevaskojas, mis tõestab, et just seal on väga puhas õhk. Viibin seoses tööülesannetega Taevaskojas mitu päeva nädalas ja püüan oma Maarja Küla hoolealustest õpilastega iga kord veidi looduses jalutada. Pikk habesamblik kasvab puudel tuttidena, mis ahenevad otsast ja meenutavad korralikku tutthabet ehk kitsehabet. Teeme siis mõnikord endale habesamblikust habemeid ja vuntse.

Pika habesambliku raviomadused

Samblike ravitoimest on teateid juba aastaist 1700–1800 eKr. Keskajal määrasid tohtrid raviks samblikest valmistatud tõmmiseid, sealhulgas habesamblikest tehtud preparaate. Samblikes sisalduvad antibiootilised ained takistavad patogeensete seente ja bakterite paljunemist. Habesambliku baasil tehtud arstimeid leidub isegi tavameditsiinis. Habesamblik on üks vähestest usniinhappega samblikest. Usniinhapet sisaldavatest habe- ja lõhnasamblikest on valmistatud ravimeid, näiteks Binan Venemaal, USNO Soomes, Evo­sin Saksamaal, Lichusnin Šveitsis, neid kasutatakse põletushaavade ja raskesti paranevate haavade ning günekoloogiliste haiguste ravis.

Rahvaravitsejad soovitavad korra päevas hariliku tee (mitte kohvi) sisse lisada küünesuurune tükk habesamblikku, siis on loota, et peagi kaovad kõik terviseprobleemid, sh oht nakatuda viirustega.

Samblikku võib korjata aasta läbi. Loodussäästlik korilane lõikab sambliku kääridega puu küljest ära ja jätab puule alles mõnesentimeetrise n-ö habemetüüka, siis kasvab aastatega uus habe asemele.

Habesamblikud kasvavad väga aeglaselt, vaid 5 mm aastas. Sambliku võib kuivatada õhukese kihina ja päikese käes, näiteks kodus aknalaual. Kuivatis kuivatada temperatuuril kuni 25 kraadi. Droogi säilitada paber- või riidekotis toatemperatuuril ja hästi ventileeritud ruumis, sest samblikud imavad õhust niiskust. Habesambliku keedis aktiveerib organismi immuunsüsteemi, taastab sisenõristussüsteemi ja aitab langetada kaalu. Teda loetakse ka parimaks vererõhu normaliseerijaks. Välispidiselt parandab keedis kosmeetiliste operatsioonide haavu ega lase tekkida armidel.

Retseptid

Universaalne tee. Võta 1 kuhjas tl kuivatatud peenestatud ürti (kasuta uhmrit) 1 klaasi keeva vee kohta, lase 1 tund kinnises nõus tõmmata. Joo kolmandik klaasi 3 korda päevas 30–40 minutit pärast sööki. Ravikuur kestab 1,5–2 kuud. Siis pea paar nädalat vahet ja vajadusel korda kuuri.

Külmetushaiguste ja bronhiidi vastu. Võta 1/5 klaasi kuivatatud samblikku ja vala peale 1 klaas kuuma piima. Lase jahtuda joodava temperatuurini ja joo väikeste lonksudena pärast sööki.

Haavade, nahakahjustuste ja tupe loputamiseks. Võta 2 kuhjas tl peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lase paar tundi kinnises nõus tõmmata, kurna ja kasuta loputamiseks. Soovitatav teha hommikul pärast ülestõusmist ja õhtul enne magamaheitmist. Õhtul valmistatud tõmmist säilita termoses.