Kevadiste värskete võrsete korjamine võib päädida tervisehädaga

Jugapuu ja tema marikäbi. Foto: Sille Annuk

Esmaspäeval, 20. märtsil algava mürgistusennetusnädala fookuses on taimemürgistused ja nende vältimine. Kõik mürgistused on ennetatavad ja mürgistusteabekeskuse spetsialistid jagavad ennetusnädalal soovitusi mürgistuste vältimiseks ja ka nõuandeid esmaabiks.

„Kevade algus tähendab mürgistusteabekeskuse jaoks sagenevaid taimemürgistuse juhtumeid, sest värskete võrsete toiduks korjamisest tuntakse suurt rõõmu. Paraku ajavad sarnased võrsed ja lehed inimesi segadusse ja nii korjatakse toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi. Õnnetusi juhtub ka toataimedega, kas hooletu ümberkäimise või tähelepanematuse tõttu ja seda kahjuks aastaringselt,“ ütleb Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Mürgistusinfoliini statistika näitab, et suurem osa taimemürgistusi on seotud piibelehe, karuputke, jugapuu ja levinud toataime – sulgvõhaga

Mürgistusinfoliini statistika näitab, et suurem osa taimemürgistusi on seotud piibelehe, karuputke, jugapuu ja levinud toataime – sulgvõhaga. Sügisel kaasnevad nõustamised ussilaka ja piibelehe marjade neelamisest.

Kõige rohkem on taimemürgistusi juhtunud 1–4-aastaste lastega. „Väikelaste jaoks on maitsmine üks maailma avastamise viisidest, mistõttu maitstakse ära nii haardeulatusse jäävad toataimed kui ka õues kasvavad taimed, lilled ja marjad. Lapsega aeda või loodust nautima minnes tasub talle selgita, et taimi ja marju ei tohi suhu pista enne, kui on vanema käest küsinud, kas tohib ja on kindel, et need on söödavad,“ selgitas Mare Oder.

„Mürgistusennetusnädalal juhime inimeste tähelepanu sagedastele mürgistusõnnetustele ja anname nõu, kuidas neid vältida. Samuti julgustame mürgistuse või selle kahtluse korral helistama mürgistusinfoliinile 16662. Enamasti piisab taimemürgistuse korral kodusest ravist mürgistusinfoliini spetsialisti nõuandeid järgides. Inimeste hulgas on levinud mitmesuguseid müüte seoses kevadiste lillede mürgistustega, kus ohtu tegelikult ei ole. Mürgistusinfoliinile helistades saab selgust ohu olemasolust või asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ lisas Mare Oder.

• 2022. aastal tehti mürgistusinfoliinile ligi 4000 kõnet, mis on veidi rohkem kui eelnenud aastal.
• Samal ajal vähenes oluliselt mürgistusjuhtumitega haiglasse või perearsti poole pöördumine.
• Eestis korraldatakse mürgistusennetusnädalat alates 2019. aastast ning selle ajaga on ära hoitud tuhandete inimeste jõudmine haiglasse.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,“ julgustas Mare Oder infoliini kasutama.

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, millele helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]). Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.

Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal täisnädalal ja sellega tähistatakse maailma esimeste mürgistusteabekeskuste käivitamist Euroopas ja Ameerikas eelmise sajandi keskpaigas. Eesti mürgistusteabekeskusel täitub sel aastal 15. tegevusaasta.