Lihatööstur: tooraine ülikõrge hind mõjutab Euroopa tootmismahtu

Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Foto: Vallo Kruuser

Sealiha hind on hetkel tavapärasest tasemest vähemalt 40% kõrgem ja kevadkuud toovad sellele lisa.

„Meie lihaturgu mõjutavad otseselt kolm suuremat faktorit: kõrgete sisendhindade trend on jätkuv, samuti on kohati endiselt raskendatud eri sisendite kättesaadavus, tootmismahud on vähenenud nii Euroopas kui ka Ameerikas ning Hiina nõudlus on veidi rahunenud, kuid see ei tähenda meile ikkagi midagi liiga positiivset,“ kirjeldas Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.

Loova sõnul on Euroopa lihaturg mahuliselt langenud juba 2021. aastast. Eelmisel aastal vähenes kogumaht suurusjärgus viis protsenti. „Seejuures oli Ühendkuningriigis tootmismahu langus 15%, Poolas 7%, Saksamaal ja Taanis 10%. Näiteks Taani on paljuski just ekspordile keskendunud, kuid väiksema nõudluse tõttu vähendati kohe ka tootmist,“ kommenteeris Nõo Lihatööstuse tegevjuht. „Huvitav on ka Prantsusmaa näide, kus farmerite keskmine vanus on väga kõrge ja paljud tegijad suunduvad pensionile, noorem põlvkond pole aga loomakasvatusest huvitatud ja tootmine väheneb seeläbi. Euroopa kasvumootor on hetkel vaid Hispaania ja nende stabiilselt püsiv tootmismaht hoiab ka Euroopa Liidu turgu veel suuremast langusest.“

Sealiha hind on hetkel tavapärasest või oodatud tasemest vähemalt 40% kõrgem ja aprilliks prognoositakse veelkordset tõusu. „Tavapäraselt on sessoonne tõus just kevadkuudel, kuid sel aastal algas hinnaralli üllatuslikult vara ning lõppu ei julge keegi lubada,“ ütles Loova. „Hinnatõusu tõukavad peamiselt niisiis vähene pakkumine, kõrged sööda- ja energiahinnad ning tööjõukulud ja tootjate jaoks ahvatlevamate hindadega eksportturud, mis tõstavad seeläbi ka kohalikke hindu.“

Veiseliha hind on maailmaturul sealihast hetkel pisut stabiilsem, eelmise aasta ja selle aasta alguse langus on ühe protsendi juures. Paljuski mõjutab turu pakkumist USA, kes on praegu oma karja uuendamas ja tingib lihaloomade defitsiidi. See tsükkel võib kesta veel mõne aasta.

„Tarbijakäitumises, kus on aluseks võetud poodidest tehtud ostud, oli 2021. aasta algul näha suurt tõusu, mis oli peamiselt tingitud COVID-olukorrast, kus inimesed ei käinud enam väljas söömas ja kogu toit tarbiti kodus,“ lisas Loova. „2022. aastal olukord taastus, kuid selle aasta alguses on märgata tarbimise langust. Põhjuseid on ka siin mitmeid, osaliselt tavapärane üleküllastus pärast jõule, samuti hindade hüppeline tõus, mis sunnib tarbijat odavama alternatiivi kasuks otsustama. Näha on ka töödeldud lihatoodete – vorstid, viinerid, sardellid, singid – mahu kasvu, sest need on soodsamad.“

Jätkusuutlikud lihatööstused liiguvad automatiseerimise suunas, mis lisab efektiivsust ja vähendab kulusid ning võimaldab valmistada hea hinna-kvaliteedi suhtega tooteid. „Meie pilk on suunatud kõrgema lisandväärtusega toodetele ja soovime tarbijale pakkuda midagi enamat, kui turul üldiselt pakutakse. Uuendusmeelse ettevõttena oleme operatiivselt reageerinud ning investeerinud hoolimata turu üldisest keerulisest olukorrast tootmise efektiivsusesse, tootearendusse ja uudistoodetesse. Investeerisime eelmisel aastal ligi kaks miljonit eurot uutesse seadmetesse, mis tõstis meie tootmis- ja reageerimisvõimekust,“ märkis Loova. Nõo investeeringud kätkesid uuenduslikke pakkimis-, viilutus- ja tootmisliine.