Sinised „seljakotid” ehk mis on saanud sotsiaaltöötajate elektriautodest (1)

Eveliis Vaaks
, Maa Elu kaasautor
Copy
Talvel on valdade sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautodega liiklemine üpris keeruline.
Talvel on valdade sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautodega liiklemine üpris keeruline. Foto: Arvo Meeks

Kohalikele omavalitsustele ­2011.–2012. aastal antud Jaapani päritolu Mitsubishi I-Miev elektriautod on nii mõndagi sotsiaaltöötajat tööülesannete täitmisel aastaid truult teeninud.

Maa Elule teadaolevalt on nüüdseks osa elektriautosid maha müüdud, osa maha kantud ja osa teenib sotsiaaltöötajaid siiani.

Kehtna vallavanem Tanel Viks on sotsiaaltöötajatele mõeldud elektri­autode osas skeptiline. „Võttes arvesse distantside pikkust, mida on Kehtnas vaja läbida, samuti talviseid ilmaolusid, ei ole olemasolevad elektriautod ehk sinised „seljakotid” selleks sobilikud ning talvel võib nendega sõitmine olla koguni eluohtlik,” rääkis ta.

Valga Vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Elisabeth Tõnissoni sõnul sai Valga vald 2012. aastal kaheksa elektriautot. Talvel on kaheksast autost kolm kasutusest väljas. „Maapiirkonnas on kasutusel vaid üks auto. Probleemiks on vanade akude väike mahutavus. Näiteks peab Valga–Tartu–Valga teekonnal akut kolm korda laadima,” ütles Tõnisson.

Valga valla koduhooldustöötaja Tiina on nüüdseks sõitnud elektriautoga umbes neli aastat. Tema sõnul on antud auto pigem linna- ja suveauto. „Kodus saab panna eelsoojenduse sisse ja kui auto juurde jõuan, on auto soe ja aku täis. See kestab, kuni jõuan esimese memme majakese juurde. Selle ajaga, kui toimetan memmekese juures ja tagasi autosse lähen, on auto külm ja nii see jääbki. Ainuke soojus tuleb pepu alt, hea seegi. Linna sõidan 25 minutit nii, et kätel on isegi kinnastega külm ja auto klaas hakkab ka seestpoolt jäätuma,” jutustas ta.

Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul on neil umbes pooled autod tänaseni veel kasutusel. Ka tema tõi peamise probleemina välja akude vähese mahutavuse. „Väga pikki vahemaid nendega enam ei läbi, linnas on vahemaad lühemad ja saab kiiremini uuesti juhtme otsa. Põhimure ongi seotud nende väikese sõiduulatusega ja talvel on nad kehvemini hooldatud teedel liiklemiseks liiga madalad,” seletas Tuisk.

Tuisu meelest on aga autod üldisemalt end hästi õigustanud ja omavalitsuse rahakoti jaoks on nad olnud sõbralikud.

Tagasi üles