Nädala mõte: lõplik tõde maainimesest

Teele Üprus
, Maa Elu peatoimetaja
Copy
Kommentaarium visati lausa nalja, et Jõgevamaal sõidavad inimesed veel hobustega. Foto on siiski tehtud vabaõhumuuseumis. 
Kommentaarium visati lausa nalja, et Jõgevamaal sõidavad inimesed veel hobustega. Foto on siiski tehtud vabaõhumuuseumis. Foto: Andres Haabu

Nüüd siis lõpuks teame, milline on maainimene! Tal ei ole internetti, nutitelefoni ammugi mitte, ja mis peamine, ta ei hääleta elektrooniliselt.

Lõpuks ometi tegi üks poliitik selle läinud nädalal selgeks. Enne seda arvasin täiesti ekslikult, et kuigi maainimesi on mitut sorti, omab üks päris suur sort neist lisaks nutitelefonile isegi arvutit ja seda lausa koos internetiühendusega. Seda enam, arvasin optimistlikult, et päris paljud maainimesed isegi teenivad leiba arvutiga töötades. Nii kontoris, tehases kui kodukontoris. Vähemalt nii on mulle ise maal elades ja kodukontoris töötades ning teiste maainimestega suheldes tundunud. Aga selgub, et see kõik on kattevari, pettus, vandenõu.

Ka see, et meie pere 95aastane vanaema kasutas oma hääle andmiseks ­e-valimiste võimalust, sest kodust ta ise lahkuda ei saa ning häält ei tahtnud ka raisku lasta. Tõsi, tema on üks neist, kellel endal internetti ega isiklikku arvutit ei ole, aga tal on hulk pereliikmeid, kes saavad selles asjas teda aidata.

Aga kuna Kert Kingo teab paremini, et maainimesed ei hääleta elektrooniliselt, siis oli ka see nähtus anomaalia. Kusagil unenäos vist.

Kommentaariumist sain veel kinnitust, et Jõgevamaal sõidavad kõik ikka veel hobustega ja põletavad küünlaid. Pärnumaalased olid jõgevamaalaste peale sootuks kadedad, sest seal käiakse veel peeru/pirruvalgel muldpõrandatel. Ilmselt vahendas Jõgeva- ja Pärnumaa elanike eluolu tolles internetikommentaariumis mõni kroonik pealinnast, sest kuidas muidu maainimese argipäev internetti jõudnud oleks.

Kahju ainult neist, kes elu eest pingutavad ja maale ülikiiret internetti veavad, veel valguskaabliga ja puha. Panevad meeletud summad magama, aga rahvas veel aastasadade kaugel, et suurte muutustega kaasa tulla.

Aga vähemalt oleme saanud teada lõpliku tõe maainimeste kohta ja ega polegi enam midagi lisada.

Nali naljaks ja iroonia irooniaks, aga too Tartu Postimehes pärast valimisi ­ilmunud intervjuu ei andnud rahu ka nädal pärast ilmumist. Missugune on ühe erakonna esindaja suhtumine enda valijatesse, paneb ikka imestama.

Vähemalt on nüüdseks valimised läbi ning saab eluga edasi minna. Ja sel vaesel interneti ja arvutita maainimesel on hoopis targemat teha. Näiteks iga päev põhjalikult ilmaprognoose uurida ning kevadet oodata. Saaks vaid näpud päris maamulda ja õue tööd tegema!

Tagasi üles