Mida räägib küttekeha Ukraina pere toimetulekust?

Teele Üprus
, Maa Elu peatoimetaja
Copy
Küttekolded Ukraina maapiirkondades on enamasti kehvas seisus. 
Küttekolded Ukraina maapiirkondades on enamasti kehvas seisus. Foto: Eesti Pagulasabi

Kuigi talv hakkab lõpuks järele andma, ei piisa päikesest veel tubade soojaks kütmiseks. Ei Eestis ega Ukrainas. Nii nagu meil, on sealgi maapiirkondades sageli sooja­andjateks mitut sorti kütte­kolded, ent sageli pole need kõige paremas seisukorras.

Eesti Pagulasabi on mitu aastat Ukrainas rahapõhist talvetoetust andnud, mida toetasid Euroopa Liit (ECHO kaudu) ja Eesti välisministeerium, mille eest inimesed ostavad küttepuid või -sütt, soojustavad aknaid-uksi, parandavad katust, ostavad sooje riideid või jalanõusid. Sel aastal keskenduti eeskätt tahkete kütuste soetamisele. Nii on Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson kokku puutunud ukrainlaste küttekolletega, mis enamasti on šokeerivas olukorras.

Abistamise fookuses on üheksa oblastit: Tšernihiv, Sumõ, Harkiv, Luhansk, Donetsk, Zaporižžja, Herson, Mõkolajiv ja Odessa. Piirkonnad on valitud selle järgi, kus on kõige suurem vajadus ning mis on praegu aktiivse sõjategevuse küüsis või hiljuti okupatsiooni alt vabastatud. „Küttepuid ja sütt on nendes piirkondades täiesti võimalik osta, kuigi osas piirkondades võib uute puude tegemine olla lõhkemata laskemoona või miinide tõttu ohtlik. Ent turud üldiselt toimivad ja tahkeid kütuseid osta saab,” rääkis Janson.

Artikli juures saab lugeja näha fotosid sealsetest küttekehadest. Jansoni sõnul on need täiesti tavalised maapiirkondade kodude küttelahendused – tavaliste inimeste kodud, kes elavad pigem vaestes tingimustes, kuid kes nüüd, lisaks kõigele, on tiritud sõtta.

Eesti Pagulasabi alustas Ukrainas tööd 2014. aastal, sellest ajast on Janson külastanud sadu sealseid kodusid, nii paneelmajade kortereid kui maapiirkonna eramaju. Ta on näinud igasuguseid kodusid, nii muldpõrandatega hurtsikuid kui ka korralikke mitmekorruselisi maju. „Kütte­kehad annavad enamasti pildi pere toimetulekust,” tõdes Janson.

Säärased tingimused soodustavad paraku tuleõnnetusi, eriti sõjaajal ja rindejoone lähistel, kus küttekollete parandamine või puhastamine pole võimalik, sest seda tööd oskavad inimesed on sõjas või inimestel ei jagu selleks raha.

Eesti Pagulasabi valib abisaajad nende haavatavuse ja toimetuleku järgi – pered saavad ise nende poole pöörduda ja esitatud info põhjal tehakse otsus, vahel aitab otsust langetada kohalik omavalitsus. Oma rahapõhise programmi abil on nad jõudnud enam kui 200 000 inimeseni ning laiali jaganud enam kui 31 miljonit eurot. Ühe vähese abiorganisatsioonina jõutakse oma abiga okupeeritud aladele.

Tagasi üles