Kevadel sagenevad taimemürgistuse juhtumeid

Kuni õisi veel näha pole, korjatakse karulaugu pähe mõnikord ka mürgist piibelehte. Foto: Urmas Luik

„Kevade algus tähendab sagenevaid taimemürgistuse juhtumeid, sest värskete võrsete toiduks korjamisest tuntakse suurt rõõmu. Paraku ajavad sarnased võrsed ja lehed inimesi segadusse ja nii korjatakse kevadel toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi. Aga õnnetusi juhtub ka toataimedega,“ rääkis Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

20. märtsil algava mürgistusennetusnädala fookuses ongi taimemürgistused ja nende vältimine. Kõik mürgistused on ennetatavad ja mürgistusteabekeskuse spetsialistid jagavad ennetusnädalal soovitusi mürgistuste vältimiseks.

Mürgistusinfoliini statistika näitab, et suurem osa taimemürgistusi on seotud piibelehe, karuputke, ussilaka, jugapuu ja levinud toataime sulgvõhaga.

Kõige rohkem on taimemürgistusi juhtunud 1–4-aastaste lastega. „Väikelaste jaoks on maitsmine üks maailma avastamise viisidest, mistõttu maitstakse ära nii haardeulatusse jäävad toataimed, aga ka ões kasvavad taimed, lilled ja marjad. Lapsega aeda või loodust nautima minnes tasub talle selgita, et taimi ja marju ei tohi suhu pista enne, kui on vanema käest küsinud, kas tohib ja on kindel, et need on söödavad,“ selgitas Mare Oder.

Enamus täiskasvanute ja lastega seotud taimemürgistustest saavad vastuse mürgistusinfoliinil 16662. Tänu mürgistusteabekeskuse spetsialistide nõuannetele piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist, jälgimisest ja puudub vajadus haiglasse pöörduda.

2022. aastal tehti mürgistusinfoliinile ligi 4000 kõnet, mis on veidi rohkem kui eelneval aastal. Samal ajal on vähenenud oluliselt mürgistusjuhtumitega haiglatesse või perearsti poole pöördumised. Eestis korraldatakse mürgistusennetusnädalat alates 2018. aastast ning selle ajaga on ära hoitud tuhandete inimeste jõudmine haiglasse.

„Mürgistusennetusnädalatel juhime inimeste tähelepanu sagedastele mürgistusõnnetustele ja anname nõu, kuidas neid vältida. Samuti julgustame mürgistuse või selle kahtluse korral helistama mürgistusinfoliinile 16662,“ selgitab Mare Oder.

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, millele helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega.