Hinnatõusu mõju: tõukoerte turg on praegu nullis

Belgia lambakoeri aretava Red Star Bauty Kenneli eestvedaja Kristi Pulsti meelest on belglane kõige intelligentsem tõug. Foto: Erakogu

Koeraaretajad tõdevad, et eestlaste huvi tõukoerte vastu aasta-aastalt kasvab. Praegu raskendab perre neljajalgse sõbra võtmist suur elukalliduse tõus.

Peaaegu kümme aastat Eesti üht populaarseimat tõugu, kuldset retriiverit aretav Cheramigold Kenneli eestvedaja Kristina Alekand kinnitas, et need, kes tõukoera võtmist paar aastat planeerinud on, elukalliduse tõttu seda tegemata ei jäta. Küll aga uusi huvilisi peale ei tule ning tõukoerte turg on praegu nullis. „Asi ei puuduta mitte ainult tõukoeri, probleeme on ka varjupaikade koertele kodude leidmisega. Inimestel lihtsalt ei ole praegu raha ja turul on tõeline madalseis,” nentis ta.

Tagasihoidlikum huvi koerte võtmise vastu aga enamiku kennelite toimimist Alekandi sõnul ei mõjuta, sest lõviosa kenneleid teeb seda pigem hobina, mitte raha teenimise eesmärgil. „Kenneli pidamine ei ole raha teenimise koht, peab ikkagi olema missioonitunne ja kutsumus nagu õpetajal või arstil. Kindlasti leidub ka neid, kes teevad seda raha pärast, aga see pole õige,” ütles Alekand.

Huvipuudus kuldsete retriiverite kutsikate vastu tähendab Alekandi jaoks pelgalt seda, et siis jätab ta lihtsalt mõne pesakonna tegemata.

Kallis hobi, mitte äri

Borderkollit ja tööliini Saksa lambakoera aretava Kennel Mustkoera eestvedaja Kristi Murel lausus, et tõukoerte aretus ei saa ega tohigi olla äri, mille eesmärk on tulu teenida, sest see läheks vastuollu ­Maksu- ja Tolliametiga, Eesti Kennel­liiduga ja FCI (Fédération Cynologique Internationale) eeskirjadega. „Pigem on see kallis hobi ja loterii, võib vabalt juhtuda, et ühe pesakonnaga on kasvataja 2000 eurot plussis ja järgmisega 5000 eurot miinuses,” kõneles ta.