Maailma kuulsaim kikerhernetoit

Hummus ahjus küpsetatud paprikaga. Foto: Silja Luide

Hummus on üks neist asjadest, mille osas võib alati kindel olla, et inimesed seda armastavad. Selle valmistamine on lihtne ja kiire, samas ei ole karta, et see pikalt lauale seisma jääks.

Üle maailma populaarse määrde nimetus hummus tuleneb araabiakeelsest sõnast ja tähendab kikerherneid, mis peaks igal juhul olema hummuse põhikomponent. Samas võib lisada kõike alates valgetest ubadest ja lõpetades aedviljadega (paprika, brokoli, spinat, lehtkapsas, röstitud sibul või küüslauk, peet, porgand), kuid need on ikkagi lisandiks kikerhernestele ja maitsenüansi jaoks. Kui aga kikerherned hummusest välja jätta, mis ei ole internetis levivate retseptide hulgas üldsegi mitte haruldane nähtus, siis seda kreemi enam hummuseks nimetada ei tasu.

Populaarne ja kasulik

Hummuseid on poodides palju sorte, kuid kõige parem on ikka enda tehtud. Eriti vähese ajakuluga saab seda valmistada konserveeritud kikerhernestest, sest kuivatatud kikerherned vajavad enne pehmeks keetmist, milleks kulub ligi tund aega, kui neid enne leotatud pole. Kindlasti tuleks hummusele lisada seesami­seemnepastat ehk tahiinit, sidrunimahla, oliiviõli, küüslauku ja jahvatatud vürtsköömneid, mis kõik on praegusel ajal juba väiksemateski poodides olemas.

Kuigi hummuse päritolu on võimatu kindlaks teha, siis kõige vanem hummus bi tahina (kikerherned tahiiniga) retsept on leitud 13. sajandi Kairos kirjutatud kokaraamatust. Varem kasutati sidruni asemel äädikat ja küüslaugu aset täitsid vürtsid, ürdid ja pähklid. Valmis segatud hummus laotati laiali ja jäeti ööseks n-ö settima.

Riikides, kus hummus on juba sajandeid toidulaual olnud, nauditakse seda eri viisidel. Kuna kõik komponendid on oma aiast või turult alati mugavalt saadaval, süüakse seda nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtueineks. See võib olla nii suupiste kui ka dipikaste, mida köögiviljade või lameleiva, nt pitaga tarbitakse, aga samuti lisand falafeli, kana, kala või baklažaani juurde. See võis olla serveeritud ka soojalt.

Hummust on nimetatud kuulsaimaks Süüria roaks, samas on see Liibanoni, Palestiina ja Iisraeli rahvustoitude hulgas ning nende lähiriikide, nagu Küpros, Kreeka ja Türgi, suupistelaual sageli olemas. Tänapäeval muidugi hummuse levik selle päritolumaa ja piirkonnaga ei piirdu, vaid eri sorte hummuseid on nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika poodides tohutu valik.

Tasub kindlasti mainida, et kikerherned on valgu- ja kiud­ainerikkad, samuti head magneesiumi, kaltsiumi, raua, mangaani ja teiste mineraalainete allikad. Vitamiinidest leidub enim B-grupi vitamiine. Seega on hummus mitte ainult maitsev, vaid ka igati toitainerikas roog.

Katseta julgelt

Kuna taimset rauda on kehal keerulisem omastada, soovitatakse selle allikaid (näiteks kikerherneid) tarbida koos C-vitamiini-rikaste toiduainetega, näiteks paprikaga, seega valmistasin hummuse seekord ahjus röstitud paprikaga.

Küpsetatud ja marinaadis seisnud paprika on suurepärane liha- ja kalaroogade lisand, samuti sobib salatitesse ja isegi võileiva peale. Reeglina söövad sellist pehmet paprikat hea meelega ka need, kes muidu seda vilja ei armasta.

Hummus on on imehea dipikaste köögiviljade (paprika, kurk, porgand, lillkapsas), krõpsude, lavaši ja pitaleivaga, samuti sobib võileivakatteks ja salati juurde. Ära üldse karda seda lisaks röstsaiale ka kodumaisele rukkileivale määrida – seegi kooslus on igati maitsev, kuigi tavapäratum.

Eri sorti konservides kikerherneste kaal kõigub, st mõnes on veidi rohkem, mõnes vähem, aga see ei oma hummuse juures tähtsust: etteantud kogused retseptis on pigem orientiiriks ja neid saab alati oma maitse järgi kohendada.

Hummus ahjus küpsetatud paprikaga

Ahjupaprika

5–6 keskmist paprikat

Marinaad:

3–4 sl oliiviõli

2 sl palsamiäädikat

1 sl mett või (pruuni) suhkrut

1 suur peenelt hakitud küüslauguküüs

soola, musta pipart

Lõika paprikad neljaks ja puhasta seemnetest. Aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, lõikepind allpool, ja küpseta 200kraadises ahjus 30–45 minutit, kuni paprika nahk hakkab pealt pruunistuma. Keera ahju kuumus kinni ja hoia paprikaid veel 15 minutit ahjus. Seejärel koori paprikad ja aseta marinaadi. Kui koor ei tule kergelt lahti, pane paprikad kuumalt kilekotti, sule see õhukindlalt, hoia 5 minutit ja seejärel eemalda nahk, mis tuleb nüüd eriti kergesti lahti.

Marinaadi jaoks sega kõik ained kokku. Marinaadis paprikaid hoia külmkapis.

Hummus ahjupaprikaga

2 purki või pakki (netokaal u 260 g) kikerherneid

1 kuhjaga sl tahiinit

6 röstitud ja marinaadis olnud paprikatükki

2 küüslauguküünt

1 sidruni mahl

1 tl jahvatatud vürts­köömneid

0,5 tl soola

2 sl oliiviõli (vajadusel rohkem) + peale niristamiseks

(musti) seesamiseemned, lehtpeterselli või koriandri lehti (soovi korral serveerimiseks)

Nõruta kikerherned sõelal konservivedelikust ja loputa külma vee all korralikult läbi. Aseta kõik asjad köögikombaini ja töötle ühtlaseks massiks. Kui mass tundub liiga paks, lisa oliiviõli, samuti võid lisada maitseaineid: jahvatatud paprika, must või Cayenne’i pipar jmt.