:format(webp)/nginx/o/2023/03/15/15199016t1h6947.jpg)
Viljapuude kevadine lõikamine nõuab küll spetsiifilisi teadmisi ja füüsilist jõudu, kuid on aedniku esimene võimalus aiahooajaga juba märtsis alustada. Kuigi leidub seisukohti, et hoopis mõistlikum oleks viljapuid lõigata suvel, ei tasu ka kevadist hoolduslõikust täiesti kõrvale lükata. Oskuslikuks lõikajaks saamine nõuab harjutamist, aga kui kord need oskused omandatud, muutub lõikustöö väga nauditavaks.
Enne viljapuude lõikusega alustamist tuleb teha tänamatut tööd ja ennustada ilma – suuremad külmad peaksid olema selleks ajaks möödas. Kirjandus ja praktikud jagavad erinevaid seisukohti, kuid lõikamise päeval ei tohiks väljas olla külmem kui viis miinuskraadi. Otsustada tuleks eelkõige selle järgi, et ka endal oleks mugav väljas töötada – ideaalne on, kui temperatuur jääks nulli ümber. Teiseks tuleks hinnata puu tervislikku seisundit ja otsustada, kas tööga on üldse mõtet alustada. Õõnsad tüved ja tugevad koorekahjustused näitavad, et puu eluiga läheneb lõpule. Õunapuud ja pirnipuud võivad koduaedades kasvada aastakümneid, elades isegi üle põlvkondade. Seetõttu tundub nende mahavõtmine emotsionaalselt raske. Kui aga puu kasvab koha peal, mis võib muutuda inimestele ohtlikuks, näiteks ootamatult murduda võivate okste tõttu, tuleks puu siiski maha saagida ja uus istutada.
Enamasti seistakse viljapuude lõikamise vajadusega silmitsi siis, kui soetatud on uus maja või maakodu, kus on juba olemasolevad (metsistunud) õunapuud. Samuti paneb aiaomanikku oksakääride ja sae järele haarama see, kui vaid mõni aasta tagasi aeda istutatud viljapuu korraliku saaki ei anna või saaki puu otsast enam kätte ei saa.
/nginx/o/2023/10/25/15677580t1h2657.jpg)