Hallhüljeste poegimisaeg on käes, aga hülgekaamera ei tööta

Maia Möller
, Postimehe Ajakirjanduskooli praktikant
Copy
Veel aasta tagasi sai looduskalender.ee hülgekaamera vahendusel jälgida hüljeste poegimist.
Veel aasta tagasi sai looduskalender.ee hülgekaamera vahendusel jälgida hüljeste poegimist. Foto: Veebikaamera Kuvatõmmis Iceage, Lk Foorumist

Jaanuaritormide ajal läks katki Vilsandi rahvuspargis hallhüljeste poegimisalal asuv hallhülgekaamera. Millal kaamera võiks uuesti töökorda saada ja kui palju see maksma läheb, ei osanud looduskalender.ee juht, MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo esimees Gennadi Skromnov öelda.

„Kogu süsteem vajab väljavahetamist ja see maksab mitu tuhat­ eurot. Tarvis on välja vahetada päikesepaneelid, saatjad, vastuvõtjad, akupark, lisaks transpordikulu. Praegu oli meil kallis juhitav kaamera, mis oli üleval kolm aastat. Tuleb teha põhjalik eeltöö ja põhjalik eelarve.”

Skromnov arvas, et ilmselt saab kaamera korda suveks. Kaitsealale ei saa minna ilma spetsialistideta.

Looduskalendril ei ole kaamerate käigushoidmiseks mingit toetust. Tegemist on sõpruskonna ja tuttavatega, kes tagavad kõikide olemasolevate looduskaamerate tehnilised lahendused. Näiteks merikotka- ja kassikakukaamerat haldab Kotkaklubi www.kotkas.ee, kellel on omakorda oma toetajad mitmete projektide kaudu.

Looduskalendri tänuväärne töö

Looduskalendri artiklite valmimine on suures osas vabatahtlik töö, KIKi toetus ei kata kaugeltki kõiki kulusid, näiteks IT-töid, transpordikulusid loodusvaatlusteks.

Küll aga algatasid looduskalendri toetamise portaali jälgijad:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles