/nginx/o/2023/03/08/15187457t1h8118.png)
Eelmise aasta lõpus tuli Rahandusministeerium välja seadusemuudatuse eelnõuga, mis jõustumisel likvideeriks suurema osa Eesti hoiu-laenuühistutest (HLÜ), sest nad ei suudaks end uute plaanitavate nõuetega vastavusse viia. Esimesel katsel Riigikogu eelnõu hääletusele ei võtnud, kuid Rahandusministeerium on ette valmistanud sisult sama, kuid kosmeetiliste muudatustega uue eelnõu.
Oktoobris pöördus Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit Rahandusministeeriumi ja Riigikogu fraktsioonide poole konkreetsete teemadega HLÜde edasiarendamiseks. Kaks kuud hiljem said liidu esindajad kutse Rahandusministeeriumi ja neile teatati, et peagi saadetakse Riigikogusse seaduseelnõu, millega likvideeritakse kõik HLÜd, kes ei soovi saada pangaks.
Seadusemuudatuse eelnõu nägid HLÜde esindajad detsembri lõpus ning Rahandusministeerium soovis sellele saada kolme tööpäeva jooksul vastust. „Me ütlesime, et pole nõus HLÜde kui ettevõtlusvormi likvideerimisega,” ütles HLÜde liidu juht Uno Silberg. Veebruaris tuli ministeeriumilt uus natuke muudetud eelnõu, kuid siis anti vastamiseks aega kolm nädalat. „Sisu on sama – viie aasta jooksul peame end likvideerima. Meie vastus on ikka endine – me pole jätkuvalt nõus HLÜde kui ühe ettevõtlusvormi likvideerimisega 21. sajandil.”
Silbergi sõnul on probleemi tuum selles, et paljud ei saa aru, mis asi on ühistuline tegutsemine ja hoiu-laenuühistu. „Mingil määral saadakse aru korteriühistu olemusest – et see puudutab korteriomanikke, sind ennast. HLÜ on aga samuti ühistu, kus kõik liikmed on selle omanikud. Me ei kaasa avalikku raha, vaid toimetame ainult oma liikmete varadega. See ongi põhimõtteline erinevus võrreldes pangaga,” rääkis Silberg. „Eesti praegused HLÜd on meil töötanud ligi 30 aastat – liikmed panevad ühelt poolt raha sisse, teised liikmed saavad seda raha laenuna kasutada. See süsteem on sajandeid toiminud ning toimib kõikjal maailmas.”
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)