Talirapsipõllu lõhn võib panna nina kirtsutama

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Eelkõige tekib iseloomulik hais siis, kui raps on sügisel väga lopsakaks kasvanud, lehed saavad külmakahjustuse või on sademete tõttu vettinud ja kipuvad mädanema.
Eelkõige tekib iseloomulik hais siis, kui raps on sügisel väga lopsakaks kasvanud, lehed saavad külmakahjustuse või on sademete tõttu vettinud ja kipuvad mädanema. Foto: Arvo Meeks

Maa Elu lugeja arvates on tema kodulähedane rapsipõld süüdi selles, et ümbruskonnas levib väljakannatamatu mädanevate taimelehtede lõhn, ja ta küsib, kui tervislik on elada „lõpnud roti” haisu sees ning mida teha sellise reostuse vastu.

Taimekasvatuse tundjad möönavad nagu ühest suust, et lume sulamise järel võivad talirapsipõllud levitada tüüpilist lõhna, mis paneb ehk nina kirtsutama, kuid see kaob päikese kõrgemalt käies.

„Talirapsi põldudel toimub loomulik looduslik lagunemine, sest sügisel suureks kasvanud taimelehed on külm ära võtnud ja need lihtsalt mädanevad, kasvupungadest kasvavad uued lehed ja põllud hakkavad jõuliselt rohetama,” mainis ASi Vändra tootmisjuht Kaido Madisson.

Arvandmetele tuginedes suureneb rapsi kasvupind, näiteks 2022. aastal võrreldes eelnenuga kümnendiku võrra. Taliraps moodustas kasvupinnast 90 protsenti (77 673 hektarit) ja suviraps 10 protsenti (8783 hektarit). Põllumehed peavad valima meie kliimasse sobivaid ja tulutoovaid kultuure, talinisu kõrval on tali­raps üks selliseid. Kas nad sätivad külamaastikele „haisupommi”?

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juhi professor Ülo Niinemetsa jutu järgi põhjustavad spetsiifilist lõhna ristõieliste taimede, nagu kapsas, kaalikas, sinep, raps, glükosinolaadid.

Ohtu pole

„Need väävlit sisaldavad ühendid kuuluvad glükosiidide hulka ja nende roll on kaitsta taime erinevate stresside, eelkõige putukate rünnakute vastu,” selgitas Niinemets.

Tagasi üles