Ulmeline hind takistab põllumeestel päikeseparkide rajamist

Elektrilevi sõnutsi on tootjaliitumiste suur maht, kus viimase nelja aastaga on päikeseelektrijaamade võimsus Elektrilevi jaotusvõrgus enam kui 12kordistunud, viinud olukorrani, kus võrgu­ressurss on ammendumas. Foto: Marko Saarm

Eestis on endiselt päi­kese­energia tootmise buum, kus nõudlus ületab pakkumise. Nii mõnigi näeb selles võimalust, kuidas vähendada enda küttekulusid või teenida elektrimüügi pealt lisa. Maaomanikest mitteolenevatel põhjustel avaneb see võimalus aga praegu endiselt veel vähestele.

Päikesepaneelide ja päikeseparkidega tegeleva ettevõtte Smartecon OÜ tegevjuhi Magno Kure sõnul suhtuvad paljud maaomanikud päikesepargi rajamisse kui riskifondilaadsesse asja. „Kui põllumajanduses ei juhtu olema hea aasta, siis on olukorra leevendamiseks võimalik elektrimüügist saadavat tulu kasutada,” selgitas ta.

Rabaveere Farm OÜ juhatuse liige Olav Kreen on üks neist, kes plaanis oma maale rajada päikesepargi, kuid loobus mõttest, sest elektrivõrguga liitumise jaoks küsiti liialt ulmelist hinda. Eesmärk oli kasutada maad, millelt ta maksab küll maamaksu, kuid kus ei kasva mets ning mida ei ole ka võimalik põllumaana kasutada.

Ulmeline hind takistab

Tema sõnul on praegu võrguettevõtjad läinud lihtsama vastupanu teed, kus peaaegu igale tootmise liitumise taotlusele vastatakse sisuliselt, et liitumiseks võimalust ei ole või tehakse liiga ebamõistlik hinnapakkumine. „Mingi mudeli põhjal pakutakse välja, et isegi minimaalse tootmisvõimsuse juures peaks see konkreetne elektri tootja hakkama ümber ehitama kõikvõimalikke kõrgepingevõrke. See on aga absurdne täiendav kulu elektritootjale, mida katta ei ole võimalik,” ütles ta.

Andres Metsoja Pärnumaalt oli samuti huvitatud päikesejaama rajamisest, et vähendada oma majapidamise ja ettevõtte kulusid. Pargi suuruse planeeris ta oma tarbimise järgi ja sellest lähtuvalt koostas liitumistaotluse 25 kW jaama liidestamiseks elektrivõrguga ning sai pakkumuse, mille ligikaudseks maksumuseks pakuti üle 8 miljoni euro. „Loomulikult sellise hinnaga liitumine ei ole isegi tõsiselt arutletav, seega olen praegu päikesepargi arendamisest loobunud. Alternatiiv on rajada park ja seda mitte võrguga liita, aga see tundub mulle ebamõistliku lahendusena, sest pargid võtavad enda alla maad ning paneelide valmistamine ainult enda tarbeks ei taga säästliku kasutuse eesmärke,” leidis ta.

Metsoja sõnul mõjutab elektrivõrgu arendamine lähikümnendil meie kõigi rahakotti ning võrgu võimsuste ja paiknemise ümberehitamine kajastub meie elektriarvetel üha kasvavas trendis.