/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2023/03/08/15186506t1h9dbf.jpg)
Kose vallas Liiva külas Räbina talus tekkis Nurme Looduskosmeetikal ruumipuudus ning aasta algusest on nad tootmist ja ladu järk-järgult Tapa linnas asuvasse endise leivakombinaadi ruumidesse üle kolinud.
Kodupliidil seebikeetmisega alustanud ettevõtte asutaja Marit Tiits sõnas, et algselt oli plaan ehitada uus tootmishoone, aga kui kulud kokku löödi, ulatus summa miljoni euroni ja ülegi. See oleks liiga suur finantskohustus olnud. „Juhuslikult oli siin Tapal väga soodsa hinnaga saadaval endine leivatehase hoone ja käisime vaatamas. 3000 ruutmeetrit annab vajaliku laienemisruumi. Panga abiga ostsime, aga see on meie oma. Siin saame ikkagi laieneda etapi kaupa,” rääkis Tiits.
Esialgu otsiti ruume Harjumaalt, et saaks olla lähedal kodutalule, ent sealkandis on kruntidel kõrged hinnad ja nii laiendas Tiits otsinguid üle Eesti. Tapa tundus hea valikuna ka seetõttu, et see on raudteeühenduse sõlmpunkt Eestis. „Meie perel on ka maamaja Tapa vallas, seega pole piirkond meile võõras,” lisas Tiits.
Hoone ei ole sugugi kehvas seisus, sest praeguse lao ja tootmise osa ehitas endine omanik alles 2015. aastal. Remontida ja laiendada on tulnud vaid kontori osa ja seal on plaanis ehitusega edasi minna. Praegu jäi seebitootmine veel kodutallu, sest sinna sai just uus liin rajatud.
Osa töötajaid on Tapale kaasa toodud, osa Tapalt juurde palgatud. Püsivaid töötajaid on kuus. Lisaks käib Tapal veel kuus töötajat vastavalt vajadusele, kes muidu töötavad kodukontoris või Liival tootmistalus. „Kaasatulnud õpetavad kohalikke üleminekuperioodil välja. Eks aeg korrigeerib. Pikem perspektiiv on, et saaksime Tapa vallas olla hea tööandja,” kinnitas Tiits.
Kasvav ettevõte
Kui Marit Tiits seebiteoga aastaid tagasi alustas, ei kujutanud ta ette, et sellest kasvaks välja kümnete töötajatega tootmisettevõte. Ent just nii on läinud. „Oleme varem kasvanud isegi kuni 40 protsenti aastas,” sõnas Tiits. Läinud aastal oodatud kasvu ei tulnud. „Aga vaadates kogu turul toimuvat, siis säilitasime oma käibe, ei võitnud ega kaotanud, see ongi juba võit. Praegu on näha, et läheb samamoodi edasi,” kõneles Tiits.
/nginx/o/2023/03/08/15186507t1h78e8.jpg)
Nurme Looduskosmeetika 150 toodet jaguneb paarikümnesse kategooriasse. Eestis läheb kaubaks kõige rohkem šampoone, aga Soome turul on kõige popimad tükiseebid. Erinevad turud ja nõudmised tasakaalustavad tootmisprotsessi. „Nii saame kõiki tooteid võrdselt palju toota,” ütles Tiits. Ekspordiks läheb veerand Nurme toodangust ja põhiturg on Soome.
Seebitegu alustades oli Marit Tiits kindel, et vedelat kosmeetikat ta tootma ei hakka. Eesmärk oli teha lihtsaid seebiretsepte. Aga siis tekkis küsimus, et lihtsaid asju saab igaüks ju kodus ise teha ning mida on Nurmel erilist pakkuda. Lisaks oli klientide tagasiside selline, et tahke šampoon on põnev proovida, kuid kõik on harjunud kasutama vedelat šampooni ja seda kasutaks isegi rohkem. „Mõtlesime, et kaotada pole midagi, proovime seda segmenti ning tagantjärele seda otsust ei kahetse,” kinnitas Tiits. Kuna ta ei ole keemiku taustaga ega pole varem kosmeetikasektoris töötanud, on tulnud ennast ise harida. Õppimise ja professionaalse kaasabi kaudu on kõik tooted Nurme laboris jooksvalt loodud ja turule paisatud.
Nüüdseks on Nurme kaubamärk juba sedavõrd tugev ja tooted nõutud, et suurtes kaubanduskettides ei pea enam läbi rääkima, kas nende tooted võiksid müügil olla. Küsimus on pigem, millised tooted ja mis mahus müügiletile jõuavad. „Tahame olla iga eestlase jaoks kättesaadav ja igas linnas ei ole ju kosmeetikale spetsialiseerunud poodi. Siis ongi nii, et kas oled ketipoe riiulil või sind ei ole olemas. Seda eesmärki oleme täitnud ja tahame saadavust veelgi parandada ja ka väiksematesse poodidesse sisse saada,” rääkis Tiits. Kogu sortiment on siiski müügil vaid Nurme enda e-poes. Sealtkaudu müüakse 10–15 protsenti toodangust. See on koht, kus saab realiseerida ka mittekaubandusliku välimusega tooteid, mida poodi saata ei saa.
Väikesed kohalikud kaubamärgid hakkavad suurtelt rahvusvahelistelt tegijatelt ära ampsama päris arvestatavat tükki turuosast.
Samas käib pidevalt uute toodete loomine. „Võime alati tooteid juurde teha, aga poeriiulile ei pruugi need jõuda. Kui sinna midagi uut viia, peab midagi ka ära korjama,” selgitas Tiits. Klient tahab igal aastal midagi uut saada. „Vaatame, kuidas müük läheb, ja teeme tootesarjas uuendusi,” selgitas ta. Trendid muutuvad samuti, näiteks mingil ajal ei müünud üldse vannikosmeetika, nüüd muutub see jälle populaarseks ja võib-olla on Nurmel aeg see sortimenti tagasi tuua.
Eestimaine on omaks võetud
Eestlane on Tiitsi hinnangul kodumaise kosmeetika omaks võtnud. See aeg on möödas, kui arvati, et siin ei osata kosmeetikat valmistada. „Eestlased teevad väga head tööd ja on tekkinud usaldus,” lausus ta. Kokkuvõttes näitab tänane trend, et väiksed kohalikud kaubamärgid hakkavad suurtelt rahvusvahelistelt tegijatelt ära ampsama päris arvestatavat tükki turuosast. „Eks suured siis pingutavad ja tahavad ka olla looduslikumad ja jätkusuutlikumad ning lõpuks on kõik tooted justkui ühtemoodi. Siis mängibki rolli see, kui sa oled kodumaine ja klientidele südamesse pugenud,” kirjeldas Tiits.
Nurme üks eripära on see, et kõik lõhnad, mida nad toodetes kasutavad, tulevad eeterlikest õlidest ehk looduslikest allikatest. „Me ei kasuta sünteetilisi parfüüme. Kui võtad lavendlilõhnalise šampooni, siis tunned päriselt ehtsat Prantsuse lavendlilõhna või võtad apelsiniga kätekreemi. See kõik on nii ehe, et tahaks seda süüa, see lõhnab nii hästi,” sõnas Tiits lõbusalt. Kohalikku toorainet võiks toodetes rohkem olla, aga kasutatakse avokaado-, jojoba- ja kookoseõli või rasvaineid, nagu shea-võie ja kakaovõi, mida Eestis toota ei saa. Ilma nendeta ei saa laiatarbekosmeetikat toota. Küll aga saab lisandina kasutada kohalikke taimi ja ürte. Seepide sisse lähevad näiteks saaremaised kadakamarjad. „Nurme sisse on kodeeritud taimede ja viljade headus ehk looduse tingimusteta armastus inimese vastu,” lausus Tiits lõpetuseks.