74-aastane Tiiu Belimova on tähelepanekuid loodusest üles märkinud juba üle 40 aasta. Loodusvaatlusega alustada soovijatele on tal üks nõuanne: kõige targem on alustada oma maja eest.
Loodusvaatlustega saavad teadusesse panustada igas eas loodushuvilised
Keskkonnaagentuuri blogis jagab Tiiu Belimova lugu Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist ja Loodusvaatluste äpi populariseerija Triin Edovald.
Ligi kaheksa aastat töötas Tiiu Belimova seemendustehnikuna, mis tähendas sageli ligi 100 km ringi läbisõitmist rattaga. Tol ajal tegi Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS) üleskutseid loodusvaatlejatele maakonnalehtedes. Ühes neist paluti saata infot valge-toonekure pesade kohta. Nii märkiski Tiiu kõik pesad, mis tema 100 km ringile jäid, ilusti endale üles.
Esialgu Tiiu oma vaatlusi edasi ei saatnud. Alles siis, kui valmis Nissi pastoraadi hoone ja kured sinna korstna otsa pesa tegid, oli Tiiu kindel, et seda infot peab jagama. Ta pani juurde veel teavet kõikide pesade kohta, mida ta ümbruskonnas teadis ning läkitas teele oma esimese ametliku portsu loodusvaatluseid. Hiljem sai ta vastuskirja, kus seisis, et enamike pesade asukoha info oligi ELUS-ile täiesti uus. Sellel hetkel tundis Tiiu uhkust enda üle, et oli saanud panustada loodusuurijana.
Tänaseks ongi valge-toonekured Tiiu üks lemmikliike, keda looduses jälgida ja vaadelda. Tal on oma kartoteek ja ta on teinud kaastööd ka haudelinnu atlasele, kust leiab tema nime kui eriti tubli linnuvaatleja ja atlase valmimisse panustaja.
Naine ise naljatleb selle üle, milliste tuntud loodusuurijate nimede keskele ta on oma jalgrattaga loodusvaatlusi tehes jõudnud – on ju teised kõrgharidusega. Tiiu jaoks on oluline anda oma panus Eesti looduse uurimisse ja ajalooliste andmete kogumisse.
Imetajaliikide vaatlusi on Tiiu märkinud seni üles küla ja aasta täpsusega liikide kaupa erinevatele paberitele. Nüüd, kui Keskkonnaagentuur on alustanud uue Eesti imetajate atlase koostamisega, on Tiiul suur soov, et ka need vaatlused andmebaasi jõuaksid.
Selleks külastas ta agentuuri kontorit, kus agentuuri töötajad koos temaga seni kogutud vaatlused andmebaasi jaoks sobilikuks vormisime. Selleks, et teine kord vaatlused kiiremini meieni jõuaksid, tõmbas Tiiu oma uude nutitelefoni ka Loodusvaatluste äpi.
Lisaks on Tiiul üks väga hea soovitus kõikidele, kes sooviksid loodusvaatlejateks saada, aga ei oska kusagilt alustada. Kõige targem on alustada oma maja eest. Näiteks võib Tiiu sõnul kohata täiesti erinevaid linde maja ees ja taga, lisaks veel ka teel puukuuri.
Loodusvaatluste nutirakendus avaneb uues vahekaardis on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Kirja sobib panna igasuguste liikide vaatlusi ja vaatlusi võib teha ka looma jälgede, tegevusjälgede, häälitsuste ja väljaheidete põhjal.
Vaatluse saab äppi lisada ka siis, kui vaatleja ei suuda ise liiki määrata, kuid teeb vaadeldud isendist foto, video või helisalvestuse. Hiljem aitame meie omalt poolt liigi kindlaks teha.
Miks seda kõike teha? Esiteks, et looduses head aega põnevalt veeta. Teiseks, sest sinu vaatlused on olulised Eesti looduse mitmekesisuse kaardistamisel. Kirja pandud vaatlustest on kasu nii teadlastele kui looduskaitsjatele – edastatud vaatlused on olulised looduskaitse paremal korraldamisel, liikide leviku ning fenoloogia uurimisel, võõrliikide tõrjel, eluslooduse riikliku seire toetamisel ja paljus muus.