Looduskalender ⟩ Linnud pööravad nokad kodu poole

Linavästrik Foto: Kairo Kiitsak

Maa põues tuksleb ja pulbitseb. Talvekangestusest väsinud kärnkonnaemand ronib sooja päikesekiire valeinfost meelitatuna lumele ja venitab külmetades lumele jäljetraktori, nii saja meetri jagu, enne, kui ablas vares teda märkab.

Sinilille nupukesedki vaatavad rannikul korraks päikesele silma, aga poevad siis taas oma kaitsva karvakasuka sisse ja tõmbavad lumeteki üle pea. Lumikellukesed tilisevad vaikselt lume all edasi.

Esimesed kevadekuulutajad rabas, tupp-villpea õisikupintslid vajuvad sügavale valge lõuendi alla. Kevad ei saa veel tulla, öö on pikem kui päev.

Kudru-kudru-kudru

Aga sooserval kõditavad päikeselistel hommikutel tedred oma jalgadega lumelelle, kudrutades mänguplatsi serval püüavad nad teda veenda lahkuma. Aga naasev külmahingus köidab nende keeled ja nad istuvad taas kaselatvades kasepungi näkitsedes ja sooja sõnudes.

Küll ta tuleb. Metsas tuleb nüüd jälgida kuusepuid: kui okkad lumele pudisevad, siis on kolme nädala pärast suurt üleujutust oodata.

Linnud on piiri taga

Tartus on lund paarikümne sentimeetri jagu. Foto: Kristel Vilbaste

Kummalisel kombel on see kevad kohe meie piiri taga. Lätimaa loeb juba saabuvaid rändlinde, meie ainult neid hullukesi, kes vahel päikeselisema ilmaga lennukaartel piiri pidada ei oska.

Kuldnokad ja lõokesed käivad meid vaatamas. Elurikkuse andmebaasi on aga juba märtsikuus kirja saanud üks Supilinnas laulnud metsvint, rohevindid rõkkavad Tartus samuti ennastunustavalt. Ja üks linavästrik käis sabaga Saaremaal jääd lõhkumas, aga see läti rahvuslind on nüüd kindlasti õnnelikult lõunanaabrite juures tagasi.

Kakukesed on öös pöörased ja päris lummav on näha õhtul kodukakku hiirvaikselt üle pea lendamas, hele rüü majatuledes otsekui kiirgamas.

Kinnisvarabuum saabumas

Kevade tulekus on aga kindlad rasvatihased. Kui vahepeal mu õuelaternad omaalgatuslikult rohepöörde sooritasid, siis appi rutanud elektriku peale üritas üks eriti musta kõhualusega isalind oma hääle ära karjuda. Ilmselt rändurite hilinemisel kuldnokapesakasti oma korteriks pidav tihaseisand ei suutnud taluda inimese lähedust ja suristas sellise häälega minemaajamishüüatusi, et natuke hirmgi tuli peale. Uute pesakastide tegemise aeg on käes, ära vahetada tasub ka rähnide poolt suureks pekstud avadega esilauad.

Tsirgupäeval pööravad linnud nokad kodu poole.

Tsirgupäevaks, 9. märtsiks peavad uued pesakastid üles saama. Sel päeval küpsetati vanasti ka linnukujulisi saiakesi, siis olid kodulinnud terved ja aed linnulaulu täis.

Rohekripeldus

Rohenäpud on aknapealsed mullapotte täis ladunud, tomati- ja paprikaseemned on maha susatud. Kasvuhoonesse sai maha redis ja porgand. Aga midagi on sel aastal teistmoodi, ei ole veel neid kevadel kiirkorras päevasooja nautivaid umbrohtusid, pole kasvuhoones hiirekõrva, pole mailasi.

Vahtramahl, mis vahepeal kinni jäi, jookseb nüüd jälle. Need, kel soov kasemahlakest nõrutama hakata, peaksid mahlakogumisseadmed üle vaatama, sel aastal tuleb kasemahlaaeg äkki ja võib väga lühikeseks jääda.

Külvile saab lumeväetist peale siputada. Foto: Kristel Vilbaste

LASTELE: Suurim lumepall

Kevadine lumi on alati hästi pakkiv! Värske ja parasjagu sula lumega on kõige õigem aeg lumepalli veeretamiseks. Teeme siis seekord nii, et igaüks, kes veel end lapseks peab, proovib kohe veeretada võimalikult suure lumepalli. Põnev oleks teada saada, kas suuremad pallid veeretavad emad või isad, poisid või tüdrukud, isad või pojad jne.