Põlvas avati esimene kogukondlik toiduringluskapp

Toiduringluskapp Põlvas. Foto: Sander Silm

28. veebruaril avati Põlvas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp, mis on mõeldud kõigile elanikele ja toidukäitlejatele. 

Toiduringluskapi abil antakse Põlvamaa elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugav võimalus ülejääva toidu turvaliseks ümberjaotamiseks. Kapis töötav jahekapp võimaldab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat.

Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Toiduringlus Põlvas ja Põlvamaal”.

Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

Põlva toiduringluskapi ehituse üks toetajatest, heategevusorganisatsiooni LC Põlva Gloria Lionsklubi esindaja Kristiina Hioväinu sõnul toetati Põlva toidukapi ehitust, et luua platvorm, mis jääks igapäevaselt toimima ja kogukonda teenima. "Püstitatud väga viisakas toidukapp annab loodetavasti julguse kõikidele kapis leiduvat tarbida, sest päästetud toit täidab kellegi kõhu ja aitab maailmas toimuvat ületootmist ehk veidi vähendada," rääkis Hioväin.

Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt kapi haldaja MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Põlva vallavanem Martti Rõigase sõnul toetas vald igati kogukonna initsiatiivi tuua toiduringluskapp ka Põlvasse. Rõigase hinnangul räägitakse palju rohepöördest ja selle all peetakse silmas suuri ettevõtmisi. "Kogukonnad saavad rohepööret alustada juurtasandil, näiteks toiduringlusest. Peame olema säästlikud tarbimises ning mitte viskama kallist ressurssi lihtsalt minema. Kui kellelgi on toitu üle, siis on alati sellele olemas ka tarbija," rääkis Rõigas.

Päikesepaneelidega toiduringluskapid on välja töötatud ning paigaldatud kogukondliku algatuse Roheline Vald poolt, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Keilas, Raplas ja Põltsamaal.

• 2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.
• ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.