Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani.
1. märtsil algab uus jahiaasta
Selline korraldus põhineb looduslikel protsesside, selgitatakse Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel. Koos jahiaastaga lõpeb ka jahihooaeg, sest kevadel on enamikel ulukitel aeg, kui tuleb hoolitseda järelkasvu eest. Sellel ajal enamikele ulukitele jahti ei peeta.
Alates 1. märtsist võib tulenevalt seakatkust jätkuvalt küttida metssiga, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga on aastaringselt kütitav uluk. Kuni 15. aprillini kestab koprajaht ning alates 15. aprillist võib küttida hallhüljest.
Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga.
Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtteid möödunud hooaja küttimistulemustest ja esitatakse vajalikud vaatlusandmed ja muu statistika. Nii näiteks saadetakse hiljemalt 20. märtsiks Keskkonnaagentuurile jahistatistilise aruanne.
Möödunud jahiaasta küttimisstatistikat analüüsib Keskkonnaagentuur ja juuni lõpus antakse välja „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“. Selle põhjal lepivad maakondlikud jahindusnõukogud kokku sõraliste küttimismahud.