Kriisid on toonud päevakorda põllumajandustootjate vajaduse koonduda

maaelu.postimees.ee
Copy
Piimakari.
Piimakari. Foto: Priit Simson

Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu "Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis". Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga.

Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad maablogis ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.

Uuringu jaoks antud intervjuudest selgus muu hulgas see, et põllumajanduslike tulundusühistute esindajad hoiavad ühistulise tegevuse suhtes kahte leeri.

On neid, kes peavad ühistulist tegevust oluliseks ning toovad plussina välja selle, et koostööd tehes saadakse paremat hinda nii sisendite ostul kui ka oma toodangu müügil. Samuti tõstab ühistusse kuulumine investeerimisvõimekust ning suurendab võimalust tehnika- ja masinapargi kaasajastamiseks.

Samas ei ole aga kõikide ühistute esindajad nii positiivselt meelestatud ja toovad välja, et nõuded ühistutele on liiga kõrged ning liikmetel pole eriti huvi koostööd teha. Põllumajanduslike tulundusühistute mainet ei paranda ka halvad mälestused Eesti ajaloost, mille tõttu ühistulist tegevust võrreldakse kolhoosidega, mida keegi kaasaegsesse ühiskonda tagasi ei taha.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uuel programmperioodil (2023–2027) on üks prioriteete tootjate positsiooni tugevdamine tarneahelas. Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on toonud päevakorda põllumajandustootjate vajaduse koonduda, et olla koos tugevamad.

Tulundusühistutel on võimalus taotleda tunnustamist tootjaorganisatsioonina. Tunnustatud tootjaorganisatsioon on tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja liikmete endi poolt demokraatlikult juhitud organisatsioon.

Euroopa Liidu õigusraamistikus sätestati tootjaorganisatsiooni mõiste esmalt puu- ja köögiviljasektoriturukorralduse määruses (1972), kui peamine rõhk oli värskete puuviljade turult eemaldamise korraldamisel. 2007. aastal liideti sektorite turukorraldused põllumajandustoodete ühiseks turukorralduseks ja liikmesriikidel avanes võimalus tunnustada ka teiste sektorite tootjaorganisatsioone.

Euroopa Liidus on üle 3500 tootjaorganisatsiooni, millest enam kui pooled tegutsevad puu- ja köögiviljasektoris. Vaid kahes liikmesriigis – Leedus ja Luksemburgis – pole ühtegi tootjaorganisatsiooni. Eestis tunnustati esimene tootjaorganisatsioon alles 2022. aastal ja see tegutseb piimasektoris.

Kuulumine tootjaorganisatsiooni aitab tootjatel olla paremini valmis kriisideks, ühiselt töödelda ja turustada, sisendeid hankida, olla paremal ühisel läbirääkimispositsioonil, saada erandeid Euroopa Liidu konkurentsireeglitest ning tagab juurdepääsu ühistegevuse arendamiseks suunatud toetustele.

Eesti mõistes on tootjaorganisatsioon sisuliselt tulundusühistu, mis vastab määratletud nõuetele. Peamised nõuded puudutavad liikmete arvu ja turustatava toodangu mahtu või kogust. Tootjaorganisatsioone tunnustatakse sektoripõhiselt; täpsemate nõuetega saab tutvuda PRIA kodulehel.

Majandusliku elujõu ja võimekuse tõstmiseks peaksid olemasolevad tulundusühistud koonduma ja kasvama nii liikmete arvult kui ka turustatava toodangu mahult. Põllumajanduslikel tulundusühistutel on tähtis roll põllumajandustootjate õiglaste ning stabiilsete sissetulekute tagamisel ning nende positsiooni parandamisel tarneahelas.

Tootjaorganisatsioonide edasisele arengule kaasa aitamiseks pakub Euroopa Liit neile mitut toetust.

Uuel programmperioodil toetatakse ühistegevuse arengut läbi tootjaorganisatsioonide. Tootjatevahelise koostöö ergutamiseks saavad tootjaorganisatsioonid taotleda toetust oma organisatsiooni arendamiseks. Toetuse peamine eesmärk on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone nende juhtimisvõimekuse tõstmisel, et seeläbi tagada nende kestvus.

Tunnustatud tootjaorganisatsioonidel on juurdepääs ka teistele toetustele, nt ühistuliste investeeringute tegemiseks, suurprojektide elluviimiseks, sektoripõhiseks sekkumiseks . Jääb üle vaid loota, et Eesti põllumajandustootjad ühendavad oma jõud ja kasutavad pakutavad võimalused ära.

Uuringu täisteksti saab lugeda Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehelt.

Tagasi üles