Looduskalender ⟩ Vehklevad virmalised
27. veebruar 2023, 12:34
/nginx/o/2023/02/27/15168672t1h7744.jpg)
Pühapäeva öös vaikisid kõik valimisvaidlused, kui sotsiaalmeediasse ilmusid äkki rohelise ja punase kumaga virmaliste pildid. Põhjamaine taevas pakkus vaatepildi, mida vaid harva Eestis ette tuleb.
Kes oli osavam pildistaja ja suutis erinevate säriaegadega katsetada, siis sai taskusse panna pildid, mida vaid tavaliselt kusagil maailma otsas suure Jäämere ääres tegemas käiakse.
Aga armas oli lugeda üht virmalistevaatlejat, kes rohelisi veiklevat valgust koos öökulli uhhuutamisega vaadata sai. Ja see kodukakk polnud lihtsalt taevase tule imetleja, vaid armutuli oli tema südames. Kevad ju.
Päike soojendab
Nüüd ongi käes aeg, kus saab astronoomilise kevade saabumist juba näppude peal arvutama hakata. Kolm nädalat on tema tulekuni. Talve möödumisest annab selgelt märku ka päevase päikese soe paitus. Päev ise on veninud 10 tunni pikkuseks. Keskpäevane päike paistab aga lume sulama.
Kui märtsis palju lund, siis saab suvel palju niita.
Varjulises kohas nina vastu päikest istudes tunned end nagu alpide suusanõlval – lume külm hingus ja lõõskav päike tedretähne maalimas. Muidugi, viimase nädala tormine ilm on näidanud, et eks talvelgi ole tahtmine veel tulla, ikka viskab siba lund ja tuulekülm näpistab jäiselt.
Kits kärneriks
Lund aga on endiselt sisemaal paksult ja juba ohkavad kitsekesed sellest põlvinilumest läbi kalpsates. Tasapisi on kitsekarjad paisunud kolmekümnepäiseks, kus aga paremat toitu talude läheduses kätte saada on. See on ka aeg, kus aiapidajad neid näha ei taha, sest kits kärneriks on just sellest aastaajast pärit: õunapuud ja elupuud saavad nüüd korralikult pügatud. Ja ka jäneseisanda tõstab paks lumi kinnimässitud piirist ülespoole, nii et hea hambaid teritada.
Metsakuked ja -kanad
Põnev on praegu jälgida metsakanasid. Kaja Kübar ütleb, et laanepüüd on veel talvises olekus, ta nägi korraga viite laanepüüd. Linnakanadega on asi aga segasem, nägin kahte nurmkana mööda vuristamas, tea, kas on neil juba armusidemed või ongi neid nüüd nii vähe alles jäänud. Naistepäeva vabal päeval käisime vanasti tedrevaatlusonni ehitamas, see oli raudpoltkindel päev selleks, et näha, kus tedremäng toimub, sest lumi oli neis paikades tiivatriipe täis. Tagasi saabunud talvekülm ehk natuke nende hoogu sel aastal pidurdas, aga suusatades tasub asja uurima minna.
Lumeviijad luiged
Sisemaal on küll suur lumi, aga rannaaladelt läheb lumi linnutiivul. Kui juba lauluiged lennus on, nagu praegu rannikul, siis on lume sulamine lähedal, võibolla näeme suuremat sooja juba täiskuu ajal järgmisel teisipäeval, täiskuu on ilmamuutja. Ja loota on, et sel aastal tuleb meil aprillis jälle üle hulga aja ka üleujutusi. Lund jätkub ja maapindki on pealt keltsa külmunud.
Hülgelaidudel on sünnipäevapeod
Kurb on, et sel aastal ei näe me kaadreid Looduskalendri hülgekaamerast. Eelmise kevade tormituuled purustasid kogu süsteemi ja uut pole suudetud osta ja üles seada. Aga praegu näeksime seal mõnusaid valgeid rasvarullikesi – hallhülgepoegi, kes emalt süüa manguvad. Väinamerel on sündinud ka viigerhülgepojad ja hoiame pöialt, et suured tormid neid koos jääga randa ei too.
LASTELE: Kas sa oskad tulesädet hoida?
Koolivaheajal metsa matkale minnes tasub õppida, kuidas vanasti tikkudeta hakkama saadi. Selleks, et tule tähtsust mõista, võib proovida tuld säilitada ja transportida. Täida plekkpurk vaheldumisi 1/5 tuhaga; 2/5 hõõguvate sütega, 1/5 tuhaga ja 1/5 samblaga. Hõõguvaid süsi ja tuhka saad tuleasemest. Proovi seejärel hõõguvatest sütest tuld elustada, kasutades kuivi õhukesi kasetohuribasid ja kuiva „pilliroovillast tulepalli".
