Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Marko Gorban andsid kolmapäeval Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle kolm kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et hoolimata sellest, et viimased aastad on meile koroonakriisi ja Ukraina sõja taustal kive teele veeretanud on hea tõdeda, et meil on head inimesed, kes sellest hoolimata oma tegevusega jätkanud. „Tuleb tunnustada neid inimesi, kes panustavad meie maaelusse ja viivad Eestit oma töökusega edasi ning hoiavad kokku,“ rääkis minister. „Teenetemärkide andmine on vähim, mida saame anda neile tublidele inimestele,“ lisas ta.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

Aktusel tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus parimaid karjakasvatajaid. 2022. aasta parim piimakarjakasvataja on Leo Hansen ja parim lihaveisekarjakasvataja Airi Külvet.

Teenetemärgid 2023

Kuldmärgid

Eve Külmallik

Ta on töötanud Maaeluministeeriumis alates 2005. aastast. Tal on suured teened kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna teadus- ja haridustöö edendamisel ning rahvusvahelise koostöö arendamisel. Ta on aktiivselt ja tulemuslikult osalenud kalanduspoliitika kujundamises ning valdkonna teadus- ja arendustöö, innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamises. Ta on märkimisväärselt aidanud kaasa sektori konkurentsivõime tõstmisele. Ta on hinnatud kolleeg, professionaalne ametnik ning tunnustatud ekspert oma valdkonnas.

Ilme Tupits

Ta on tegelenud talirukki sordiaretuse ja selle viljelemisega seotud uuringutega juba 1975. aastast. Ta on rukkisortide ‘Elvi’ ja ‘Viku’ üks autoreid. Tema abiga aretatud rukkisort ‘Elvi’, mis on levinud ka Soomes, on siiani kasvatajate hulgas populaarne eelkõige selle väga hea talvekindluse tõttu. Lisaks sordiaretusele on ta tegelenud pikka aega Eesti rukkisortide, sealhulgas Euroopa vanima, ligi 150 a tagasi aretatud sordi ‘Sangaste’ säilitusaretusega. Ta on aastate jooksul kujunenud Eestis üheks autoriteetsemaks teadlaseks talirukki alal. Ta on avaldanud üle saja teadusliku ja tootjatele suunatud publikatsiooni.Rukki aretamine ja uurimine on olnud tema elutöö.

Imbi Nurmoja

Ta on tulemuslikult juhtinud ja arendanud riigiasutuste tegevust loomatervise vallas nii laboratoorse võimekuse loomisel, pädevate asutuste nõustamisel kui ka koostöö tekitamisel teadusasutustega Eestis ja kogu Euroopas. Tema algatusel ja juhtimisel on VTL osalenud koostööprojektis Horisont 2020, mille eesmärk on töötada välja sigade Aafrika katku vaktsiin ja riiklik järelevalvestrateegia. Lisaks nõustab ta sektori ettevõtteid, erialaseltse ja pädevaid asutusi, aidates neil lahendada keerulisi kriisiolukordi ning ennetada ja ohjata ohtlike taudide levikut. Tema eestvedamisel on korraldatud teabepäevi loomakasvatajatele, pädevatele asutustele ja jahimeestele. Tema Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö sigade Aafrika katku teemal on avardanud Eesti rahvusvahelise teaduskoostöö võimekust selle ohtliku loomataudi epidemioloogia käsitlemisel.

Hõbemärgid

Aire Pentjärv

Ta on jõudluskontrolli heaks töötanud üle 25 aasta. Karjääri alustas ta zootehnikuna, aga üsna pea hakkas ta vastutama kohalike jõudluskontrolli spetsialistide töö eest. Praegu töötab ta klienditeeninduse juhina on tema ülesanne olnud ühendada piimaveisekasvatajate soovid ja tahtmised jõudluskontrolli teenuste ja võimalustega. Tema vastutada on olnud Eestis põllumajandusloomadel kasutatavate kõrvamärkidega seonduv. Ta on hinnatud oma uuendusmeelsuse ja valdkonna tundmise poolest; tema teadmisi hindab Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee, kes on palunud tal korduvalt auditeerida mitme riigi jõudluskontrollisüsteeme.

Ants-Hannes Viira

Ta on laia silmaringiga teadlane, kes hoiab end pidevalt kursis uute arengusuundadega teadusuuringute vallas. Oma uurimistöödes on ta keskendunud muu hulgas põllumajanduse ja toiduga seotud tarne- ja väärtusahelatele ning nende osale nii Eesti majanduses kui ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Dina Ellermann

Ta on Eesti esimene olümpiaratsasportlane, kes kasutab iga juhust, et tutvustada maailmale Eesti sporthobusekasvatust. Ta on tegutsenud kvaliteetsete Eesti sporthobuste aretajana ning hobutallide ja ‑kasvanduste eestvedajana Lääne-Virumaal Arbaveres. Ta panustab tohutu kirega sellesse, et tuua noori ja lapsi hobuste ning maaelu juurde. Ta on olnud aastaid tuntud mõjuisik, kes on toonud suure hulga noori hobuste ja ratsutamise juurde.

Eda Ernes

Ta on aastaid panustanud pühendunult söödaohutuse tagamisse, aidates üles ehitada usaldusväärset riiklikku söödaohutuse kontrollisüsteemi ja tagades valdkonnas õiguskindluse. Samuti panustab ta pidevalt Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisse. Ta on eeskujuks kolleegidele ministeeriumis ja valitsemisala asutustes oma äärmise põhjalikkuse ja süsteemsuse poolest ning ta on juba aastaid pakkunud söötadega seotud probleemide lahendamisel hindamatut tuge nii erasektorile kui ka riiklikele järelevalveasutustele.

Eve Valdvee

Ta on olnud Maaeluministeeriumi hea koostööpartner palju aastaid, vastutades põllumajandusstatistika kogumise eest. Selleks, et saaksime ministeeriumis koostada prognoose ning teha asjalikke ja tõenduspõhiseid otsuseid, peab nende aluseks olev statistika olema usaldusväärne ja kvaliteetne. Oma põhjalikkusega ja valdkonna hea tundmisega on ta juba aastaid andnud suure panuse selleks, et selline statistika oleks meile kättesaadav.

Henn Raidmaa

Kogu oma tööelu on ta moel või teisel olnud seotud põllumajanduse toetamisega. Aastal 1972 asus ta mitmeks aastaks tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituuti. Pärast vahepealset karjääri erasektoris asus ta aastal 2014 tööle Põllumajandusuuringute Keskuses, millest on tänaseks saanud Maaelu Teadmuskeskus. Kolleegid, eriti laboripersonal, hindavad teda töökaaslasena väga kõrgelt. Tema mõtetest on saanud teoks mitu uuendust asutuse laborites ning tema nõuanded seadmepargi uuendamisel on olnud asendamatud. Oma pragmaatilise ellusuhtumise ja pühendumusega on ta auks igale keskuse töötajale ning kolleegidele on ta alati hindamatuks toeks ja abiks.

Jane Mättik

Ta on aktiivne lihaveisekasvataja, kes peab aberdiini-anguse tõugu veiseid. Ta on noorema põlvkonna lihaveisekasvataja, kes peab väga oluliseks karja teadmistepõhist majandamist. Tema suur kirg on suunata oma tõukarja aretustööd. Nende põhimõtete alusel juhib ta Kuusiku talu, mis on kaasaegse peretalu musternäide. Ta on Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees, mis teeb temast ühtlasi ka kogu Eesti lihaveisesektori eestkõneleja ja arendaja.

Kaja Piirfeldt

Ta on juba 20 aastat tegelenud põllumajandusliku ettevõtlusega, olles eeskujuks ja inspiratsiooniks noortele ettevõtjatele. Viimased 10 aastat on ta pühendunud noorte põllumajandusettevõtjate järelkasvu soodustamisele ning aidanud kaasa põlvkondade vahetumisele sektoris. Sellele lisaks tegutseb ta ka sektori maine parandajana ja eestkõnelejana; seda nii vabatahtlikuna MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuses, loomakasvatuse kutseõpetajana ja koolitajana Järvamaa Kutsehariduskeskuses, maamajanduse konsulendina kui ka paljudes rahvusvahelistes ja riiklikes projektides.

Larissa Saks

Ta on Muuga piiripunkti juhataja, kes on hoidnud pea 20 aastat korras nii Muuga kui ka viimasel kahel aastal Narva piiripunktide veterinaar- ja toiduohutuse kontrollide töö. Ta on väga edumeelne – tal on alati ette käia häid ideid, kuidas muuta kontrolle asjalikumaks ja tõhusamakas. Ta on pälvinud suure lugupidamise nii kolleegide kui ka klientide hulgas, kes tema otsuseid alati austavad. Tema töö on aidanud kaasa sellele, et Põllumajandus- ja Toiduameti töö tunduks ühtaegu hooliv ja pädev. Viimase poole aasta jooksul on ta teinud ära suure töö selle nimel, et Ukraina sõjapõgenikega koos saabunud lemmikloomad saaksid kiibistatud ja vaktsineeritud. Ta panustab töösse alati rohkem, kui temalt oodatakse, ja väärib oma pika tööle pühendumuse eest tähelepanu riiklikul tasandil.

Peeter Lääne

Ta on tunnustatud maamajanduse ja finantsmajanduse konsulent, kes nõustab Viljandimaa talunikke. Tema juhitud Viljandimaa Talupidajate Liit on oluliselt panustanud põllumajandussektori eest seismisse läbi Eestimaa Talupidajate Liidu. Viljandimaa Talupidajate Liidu kaudu pakub ta olulisi tugiteenuseid Viljandimaa põllumajandustootjatele.

Rando Undrus

Ta on andnud PRIA-s suure panuse toetuste jagamise menetlusse ning riskidel põhineva kontrollisüsteemi ülesehitamisse ja arendusse. Tema kaasabil loodud lahendus vähendab halduskoormust ning toetab õiguskuulekaid kliente, mis on aidanud säästa juba 43 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Tema eestvedamisel on välja töötatud pettuste ennetamise ja avastamise süsteem, mis on toonud toetuste menetlemisse täiesti uue ja enneolematu vaate; sellega on viimase viie aasta jooksul tuvastatud juba 8,8 miljoni euro eest pettusi. Ta on väga toetav kolleeg ja meeskonnaliige, keda kolleegid usaldavad ja kellega koostöös leitakse alati probleemidele lahendused.

Tarvo Järve

Ta on teenekas Maaeluministeeriumi ametnik, kes on töötanud ministeeriumis juba 2004. aastast, sealhulgas kuus ja pool aastat Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis põllumajandus- ja kalandusküsimuste nõunikuna. Esinduses töötades täitis ta olulist rolli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Tal on põhjalikud teadmised ja kogemused Euroopa Liidu otsustusprotsessist ning olukorrast Eestis taimekaitse ja väetiste vallas. Ta on oma teadmistele tuginedes järjepidevalt panustanud Eesti toidutootmise arengusse.

Tõnu Posti

Tema juhitavad põllumajandusettevõtted Kõljala POÜ ja Valjala POÜ on ühed edukamad piimatootmisettevõtted Eestis. Tema ettevõtetes on eeskujulik töökultuur, kasutusel uuenduslik tehnoloogia ning tööl motiveeritud inimesed. Ta on ka ühiskondlikult aktiivne, juhtides Saaremaa Põllumeeste Liitu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut ning Saaremaa Piimaühistu nõukogu. Ta on kuulunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogusse ja olnud kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Ta on olnud aastaid põllumeeste eestkõneleja ning aktiivne kohaliku elu toetaja.

Virge Harzia

Ta on töötanud ministeeriumi heaks pühendunult juba 42 aastat. Tema kindla käe all on aastatega plaanitud mitu eelarvet Maaeluministeeriumi ja tema õiguseellaste ülesannete täitmiseks. Pikalt on ta töötanud selle nimel, et korrektselt kasutada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tehnilise abi eelarvest toetatavaid tegevusi ning koordineerida nende aruandlust. Tema tööd iseloomustab stabiilsus, täpsus ja korrektsus. Tema asjatundlik töö eelarvete kinnitamisel tähendab seda, et meie valitsemisala asutustele on tagatud Eesti maaelu arenguks plaanitud tegevusteks vajalik raha õigeks ajaks ja nõudeid järgides. Kolleegid hindavad teda kõrgelt: ta on järjekindel, põhjalik, hooliv, aktiivne, abivalmis ja vastutustundlik – tema peale saab alati loota.

Vladimir Sapožnin

Ta on Eesti toidutööstuse üks silmapaistvamaid esindajaid, kes on tippjuhina osalenud Eesti toidusektori ülesehitamises 30 aasta jooksul. Seda tööd on ta teinud jäägitu ja eeskujuliku pühendumusega nii oma meeskondadele kui ka toidutööstuse uustulnukatele. Olles juhtinud mitut Eesti toidutööstuse nimekaid ettevõtteid, mis on tuntud lisaks kodumaale ka riigipiirist kaugemal, on ta kujundanud sektori olemust, toonud turule edukad uuenduslikud tooted ja mõtteviisi, mis väärib esile toomist ja tunnustamist. Ta on Eesti toidutööstuse suurkuju, kelle töökultuur, saavutused ja panus valdkonna arengusse on mõõtmatud. Ta on muutnud ja kujundanud mitme Eesti toidutööstuse ettevõtte nägu tarbijale ja koostööpartneritele, olles ka muude valdkondade pikaajaline toetaja ja Eesti kultuuriloo arengu hinnatud ja austatud taustajõud.