/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2023/02/22/15153069t1hf919.jpg)
Uuring selgitas välja, kuidas satuvad vette juba ligi kümme aastat tagasi keelustatud umbrohutõrjevahendite jäägid.
Keelatud umbrohutõrjevahendite vette sattumise mõistatus sai lahendatud
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg rääkis, et pikka aega oli selgusetu, kust jõuavad meie vette taimekaitsevahendite toimeaine kloridasoon ja selle laguprodukt kloridasoon-desfenüül. Euroopa Liidus on neid aineid sisaldavad umbrohutõrjevahendid keelatud juba 2014. aastast.
Ka Maa Elu kirjutas 2020. aastal, kuidas Olustvere allikas on pakkunud tõelise mõistatuse. Sealt on juba mitu aastat leitud kloridasoon-desfenüüli jääke – umbrohutõrjeks kasutatud kloridasooni laguprodukti. Seda kasutati möödunud sajandi lõpus Eestis laialdaselt näiteks suhkrupeedipõldudel.
Selguse saamiseks tellisid Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium Eesti Maaülikoolilt uuringu.
Uuring kinnitas, et kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli allikaks on pinnasesse kogunenud jääkreostus.
„Uuring kinnitas, et kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli allikaks on pinnasesse kogunenud jääkreostus,“ ütles Riisenberg. „Pärit on see aastakümnete tagusest laialdaselt levinud peedikasvatusest, kus kloridasooni kasutati umbrohutõrjevahendina.“
Eesti Maaülikool võttis uuringut tehes proove neljal pilootalal: Viljandimaal Olustveres, Jõgevamaal Adaveres ja Nõmaveres ning Tartumaal Mõras. Proove ei võetud ainult pinna-, põhja-, ja joogiveest, vaid ka mullast ja sõnnikust ning loomade söödast. Tahkest ja vedelsõnnikust uuritavaid jääke ei leitud. Küll aga leidub kloridasooni ja selle laguainet künnikihis ja eelduste kohaselt ka sügavamates kihtides, kust see leostub põhjavette.
Kloridasoon-desfenüüli leidumine joogivees inimese tervisele ohtlik pole, sest ainetele kehtivaid piirväärtusi ei ole reaalne joogivee ja toidu kogustega ületada. Arvutused näitavad, et 100 kg kaaluv inimene peaks selleks iga päev tarvitama sadu liitreid neid aineid sisaldavat vett.