Riik viskab kalandussektorile õnge

Läänemere traalpüügil lõpeb püügihooaeg ­aprillis-mais ja sügisene traalpüük ­algab augustis-septembris.  Foto: Küllike Rooväli

Riik ulatab abikäe kalandussektorile, mida on raputanud üha kallinevad sisendihinnad. Kõige suuremat muret teevad ettevõtetele kütuse ja elektri hinnatõus. Need on kaks kategooriat, kus riik sektorile kulusid hüvitab.

Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri Siim Tiidemanni sõnul kutsub ministeerium alati ettevõtjaid üles uuendama ja muutma tootmisprotsesse efektiivsemaks. „Samas on näha, et maailm muutub iga päevaga väga kiiresti, seetõttu oleme loonud esmakordsed toetused, et kalandussektorit aidata,” ütles ta.

Murelapsed kallis kütus ja elekter

Tiidemann nentis, et toetusmeede kutsuti ellu, kuna Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võimaldati seda tüüpi abi andmist. Kalanduse ümarlaudadelt selgus, et Vene agressiooniga Ukrainas seotud sisendihindade kasv on kõige suurem kulukomponent, mis sektorile raskusi põhjustab. Kõige enam kurdeti kütuse ja elektri kallidust, millest tulenevalt riik just nendes kahes kategoorias kulusid hüvitab.

Lisaks said ettevõtted kuni 1. veebruarini taotleda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursi­säästlikumaks muutmise toetust. Kokku tuli taotlusi 14 summas ­1 155 087,42 eurot, ütles Tiidemann.

Toetuse eesmärk on energiasäästu suurendamine ja ettevõttes kasutatavate ressursside ehk materjalide efektiivsem kasutamine. Energia tõhusama kasutamisega kaasneb Tiidemanni sõnul raha kokkuhoid ja emissiooni vähenemine.

Kalandus toidujulgeolekus tähtis

Kalandussektoril on Tiidemanni sõnul Eesti toidujulgeolekus mängida küllaltki suur roll.