Küsime spetsialistilt: ⟩ Kas antikehadega metssiga on koduseale ohtlik?

Metssiga. Foto on illustratiivne. Foto: Ants Liigus

Aafrika seakatku statistikas eristatakse aktiivse viirusega ja antikehadega leide. Kas antikehadega metssiga on samuti koduseale ohtlik?

Vastab PTA loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Helen Prommik: 

Nii kodu- kui ka metsseal tekivad 7–10 päeva pärast Aafrika seakatku viirusega kokkupuutumist antikehad. Antikehade leidmine näitab seda, et sea immuunsus oli tugev või on viiruse doos olnud liiga väike ning siga on nakkuse üle elanud ja organism on hakanud tootma viirusvastaseid kaitsekehi. Need antikehad võivad sea veres olla päris pikka aega, isegi terve sea elu.

Seakatku aktiivse viiruse leidudeks loeme seda, kui sealt leitakse katkuviirust. Viirus on looma organismist tuvastatav 24–48 tundi pärast nakatumist. Viiruse tase sea organismis hakkab tugevalt langema pärast kolmandat nädalat ja umbes pärast 24. päeva ei ole enam laboratoorselt tuvastatav.

Antikehade ja aktiivse viiruse leiu järgi saame hinnata sea nakatumise umbkaudset aega. Kui sealt leitakse ainult aktiivset viirust, on loom nakatunud kuni 12 päeva tagasi. See näitab, et metssiga on kuni 12 päeva tagasi olnud kokkupuutes katkuviirusega ehk meil on keskkonnas ringlemas aktiivne viirus.

Kui sealt leitakse nii aktiivset viirust kui ka antikehasid, siis loom nakatus rohkem kui 12 päeva tagasi.

Kui sealt leitakse ainult antikehasid, toimus nakatumine rohkem kui 24 päeva tagasi (või võeti proov pärast 24 päeva möödumist). Kokkupuude aktiivse katkuviirusega võib toimuda kuid või isegi aastaid tagasi ja seega ei näita leid seda, et meil on metsas liikumas aktiivne katkuviirus.

Katkupositiivseks loeme nii aktiivse viiruse kui ka antikehadega siga. Antikehapositiivsete metssigade roll seakatku levikul on jätkuvalt ebaselge, need sead võivad olla katkuviiruse latentsed kandjad ja levitajad.