Viljakasvatajad loodavad taliorastele soodsat ilma

Taliraps Kahametsa katsepõllul 2. veebruaril. Foto: Rut Kaeval

Eesti on küll väike, aga ilmaolud võivad piirkonniti olla üsna erinevad, nii oli see taliviljade külvi ajal sügisel ja ka nüüd, talvel. Sedasi võttis olukorra kokku Maaelu Teadmuskeskuse Kuusiku katsekeskuse juhataja Rut Kaeval.

Kaevali jutu järgi olid Rap­la- ja Harjumaal suvi ja sügis sademevaesed. Kuivuse käes kannatanud sügiskülvid tärkasid kaua ja ebaühtlaselt. Küünlakuus näib taliviljade seis rapsiga võrreldes parem.

„Sobiv sort, viljavaheldus, piisav kogus toiteelemente, külvipinna hea ettevalmistamine ja tööde võimalikult õige­aegne ajastamine võiksid olla hea talvitumise eeldused lootuses, et ka ilmataat teeb põllumehega koostööd,” möönis Kaeval.

Kaeval lisas, et kõige rohkem võivad taliviljadele kahju teha kevadised külmakergitused, mis külmade ööde ja päikeseliste päevade vaheldudes rebivad katki taimede juured.

Külmakergituste ohust rääkis ka kogenud agronoom, 2014. aasta parim taimekasvataja ja Agrone gruppi kuuluva ASi Vändra juhatuse esimees Margus Lepp.

„Suurem oht on selline, kui lund ei ole ja tulevad kümnekraadised külmad, siis see kisub taimejuuri ja kahju on suurem,” möönis Lepp.

AS Vändra kasvatab tali­nisu, -rapsi, -otra ja -tritikut ning rukist ligemale 1500 hektaril.

Lepa sõnul tekkis murelik olukord Massu jõe piirkonnas, kui aasta lõpu poole paks lumi põldudelt ja metsast sulama hakkas ning jõgi üle kallaste paisus.