Nädala mõte: valiks seekord riiki juhtima päris inimesed (1)

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Valimised.
Valimised. Foto: Lilli Tölp

Olen oma töös kokku puutunud poliitikutega, kes, nagu mulle tundub, teevad tööd südamega, aga üha enam torkab silma mõtteavaldusi, mille ainus eemärk paistab olevat valimiste eel meeldida tahtmine.

Kuna mäluga õnneks veel suuri probleeme pole, märkan, kuis poliitikute sõnumid kui võluväel vahetuvad, kui opositsioonist koalitsiooni potsatavad. Ka vastupidi. Küll need praegu teleekraanil kõige lahkemad lubajad valitsusse jõudes koalitsioonilepet vabanduseks tuues tagasi tõmbuvad.

Elukutselistest poliitikutest saab ju aru, nemad teevad kõik selleks, et heapalgaline töökoht säiliks. Aga mis on meie, häältejagajate huvi valimistega seoses? Ikka see, et enda elu paremaks läheks. Ehk oleks siis õige aeg valida riiki juhtima need, kes on ise kogenud seda, mille kohta otsuseid langetada vaja.

Las põllumajanduse käekäigu ja toetuste jagamise vajaduse üle otsustab see, kes kunagi traktorirooli keeranud või kel enda ettevõttes lehmad laudas.

Metsanduse arengukava poolt võiks hääletada mitte pelgalt metsas seenelkäijad, vaid kes hommikul tööle sättides kummikud jalga tõmbab või oma käega kellegi koduseinaks muutuvat palki puutub.

Meditsiinisüsteem on meil kriisis – pole normaalne, et haige inimene ei saa vähemalt paari päevaga oma perearsti juurde ja peab talumatult valutava põlve või kõhuga kuid eriarstiaega ootama. Ei paranda olukorda, kui Exceli tabelis numbreid ümber tõsta ja haigla tervelaks nimetada.

Seega tuleb otsustajate sekka valida need, kes teavad arstiabi edendamise võimalusi ise arstina töötanuna. Jah, arste on niigi vähe, aga aitab lõpututest analüüsidest ja probleemide kaardistamisest, aeg on otsutada ja tegutseda.

Me võime emotsiooni pealt öelda, kuis venekeelsed koolid kiiresti riigikeelele üle viia. Eesmärk on õige, kuid oma kõrvaga kuulmata, mis meeleolu venekeelses koolis valitseb, ei suuda päriselt toimivat lahendust välja pakkuda.

Kas vajadusel jõuab politsei või päästja meile kiiresti appi? Uudistest pole kuulda riigiasutuste ametnike ja nõunike armee vähenemisest, küll aga päästjate nappusest. Seda ju valija ei taha.

Vaataks sõnade taha ja saadaks riigitüüri juurde need, kes tunnevad ala, millest räägivad.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles