Uus teadusasutus pani kahed teadmised ühte patta
16. veebruar 2023, 00:00
Sellest aastast on valdkonnainimestele kõrvu jäänud uue nimega asutus Maaelu Teadmuskeskus (METK). On see mõni uus kogupere avastuskeskus või hoopis tähtis teadusasutus?
Tegemist on Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) liitumisel tekkinud uue asutusega. Ametlikult ühineti käesoleva aasta 1. jaanuarist, ent ettevalmistused selleks käisid kogu möödunud aasta jooksul.
METKi ettevõtluse ja innovatsiooni asedirektor, endine PMK direktor Pille Koorberg rõhutas, et uus asutus loodi võrdsetel alustel – kuigi kasutusele jäi endise ETKI registrikood, on METKi puhul sisuliselt tegemist uue asutusega, kuhu mõlemast asutusest võeti kaasa parimad praktikad ning personal. Ühtegi kontorit ei suleta ja isegi kui ettevõtte registreerimisandmete järgi on põhiaadressiks Jõgeva kontor, siis tegelikkuses on neil kaks peakontorit, nii Sakus kui Jõgeval, lisaks kontorid kuues Eesti paigas.
Maaeluministeerium, ETKI ja PMK uskusid, et kui kahe asutuse väga head inimesed panna ühe n-ö katuse alla, suudab uus asutus sektorile paremat tuge pakkuda, sest ees ootab palju muutusi: rohepööre, uued tehnoloogiad, kliimamuutus. METKi direktor Andre Veskioja tõi ühe praktilise näite: siiani telliti mullaproove PMKst, väetamise ja lupjamise soovitusi saadi mõlemast asutusest, taimekahjustajate monitooringu info tuli ETKIst, sordivaliku soovitusi sai natuke siit, natuke sealt – nüüd saab põllumees tervikteenuse ühest asutusest.
Nimega harjumine võtab aega
Liitumise ajal oli asjaosalistel soov sektorile võimalikult vähe segadust tekitada – jälle uue nimega asutus, pole veel seninegi selgeks saanud. „Oluline sõnum – kõik senised teenused on alles ka Maaelu Teadmuskeskuses. Sellega peame kindlasti veel tegelema, kuidas end meeldejäävaks teha ja info kliendini viia,” tõdes Koorberg.
METKi moodustamisele aitas kaasa suur hulk spetsialiste nii ETKIst kui PMKst, terve 2022. aasta jooksul käisid koos temaatilised töörühmad, igal nädalal toimusid ühinemiskoosolekud. Ühtsustunde suurendamiseks peeti 2022. aastal juba ühist suve- ja talveseminari.
Nõuandeteenus, muld, koolitused
Mis uusi mõtteid uuel asutusel on? „Oleme küpsetanud mõtet, et METKist võiks saada Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi keskus (n-ö AKIS-keskus, ingl kl agricultural knowledge and innovation system – toim). Selle eesmärk on nii teaduspõhise teadmuse loomine kui ka teenuste pakkumine, et luua uut väärtust, kasvatada põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõimet ning innovatsioonivõimekust. Selleks korraldab METK seminare, koolitusi, infopäevi, tuues kokku eri osapooli, vahendades nõuandeteenuseid ja koolitades nõustajaid. Võib-olla nimetame AKISe veel ümber, head eestikeelset nime sellele terminile veel ei ole,” rääkis Koorberg.
Veel on plaanis, et 2024. aastast hakkab riiklikku nõuandeteenust senise Maaelu Edendamise Sihtasutuse asemel osutama hoopis METK.
Veskioja tõi välja ka ambitsiooni saada mulla kompetentsikeskuseks. Tarvis on tugevdada mullauurimise kompetentsi Eestis, mis võimaldaks ELi mullastrateegiat kõige paremal moel ellu viia. METKil on võimekus Eesti tingimustele vastavaid mullauuringuid teha ja tulemusi analüüsida, kuid vaja on suurendada töö mahtu, analüüside ulatust ja eri teemavaldkondade sünergiat. Kompetentsikeskusel on suur roll ka otse ettevõtjatele teenuste pakkumisel ja uute teenuste arendusel.
Tootjatega koostöös on sektorile mulla valdkonnas mitmeid uudseid teenuseid välja pakutud – näiteks muldade kasutussobivuse kaardirakendus, mille abil saab operatiivselt hinnata põllumuldade sobivust 27 põllumajanduskultuuri kasvatamiseks.
Varakevadel avatakse Sakus uus ligi 10 miljonit eurot maksma läinud Eesti moodsaim laborihoone, kus saavad teadust teha ka muidu Jõgeva kontoris töötavad inimesed. „Tahame partneriks saada start-up’idele, kes saaksid esimesed katsetused meie juures ära teha ja siis sektorisse siseneda,” rääkis Veskioja. Sedasi saavad ka oma inimesed kõige uuemaid suundi teadma. Eesmärk on METKi areng ühildada sektori vajadustega, et asutuse teenused ja tegevused pakuksid igakülgset abi mitmesuguste väljakutsetega toimetulekul.
Samuti soovib METK koolitusi tegema hakata. „Näeme, et maaülikoolist tuleb küll baasteadmine, aga koolipingist tulnute praktilised teadmised on üsna kesised. Ehk võiksime siis olla seegi asutus, kes teeb ühe- või kaheaastast täiendkoolitust, et õppurid saaksid oma teadmisi praktilise baasi pealt kasvatada,” kirjeldas Koorberg.