ILM ⟩ Lähim aastakümme veel Tartu suusamaratoni lõppu ei kuuluta

Kagu- ja Kirde-Eestis peaks suusatamiseks lund veel jaguma. Foto: Marko Saarm

Täpsemalt öeldes: jätkub Kagu- ja Kirde-Eestis. Maa läänepoolses osas on viimased kümmekond talve olnud lund väga heitlikult, mis on üsna selgelt seotud talvetemperatuuri paarikraadise tõusuga võrreldes 20. sajandi keskmisega.

Lääne-Eestis on külmima aja keskmine temperatuur jõudnud isegi aastate 1991–2020 keskmisena (mida praegu loetakse paljuaastaseks keskmiseks) väga nullkraadi lähedale, mistõttu enamikul talvedel lumi ei püsi.

Aga mere ja hiiglasliku mandri serva­alal on meil väga suured kliimaerinevused paarisaja kilomeetri ulatuses: Ida-Eestis on jaanuari ja veebruari keskmised temperatuurid veel 4–5 külmakraadi juures, millest enamasti piisab lume püsimiseks.

Pühapäeval on „talvine laulupidu” ehk Tartu suusamaraton, mis nähtavasti saab kenasti peetud, kuigi raja viimasel veerandil enne Elvat on lumeolud piiripealsed. Jätkuvad lume- ja lörtsisajud nullilähedase ilmaga teevad muidugi maratoni võistlejatele ja rajameistritele keerukaks.

Tänavu möödub esimese Tartu maratoni stardist 64 aastat, aga suusasõit peetakse 49. korda. 15 korral ehk ligi veerandil aastatest ei ole ilmataat seda võimaldanud. Suusamaratoni ajalooliste võitude tabelist on näha, mis aastatel seda võistlust ei peetud.

Kui esimese ärajäämise põhjus 1966. aastal võis olla liiga külm ilm (Tartu-­Tõravere vaatlusjaama andmetel oli veerandil veebruaripäevadest ööpäeva keskmine temperatuur alla –20 kraadi), siis järgnevalt ei toimunud maratoni mitmel aastal reas (1972–1974), mis moodustasid ühe 20. sajandi ilmekama pehmete talvede perioodi.

Järgmised soojad talved ridamisi olid 1990. aasta paiku, mil maraton jäi ära 1988., 1989., 1990. ja 1992. aastal. 21. sajandil on suusamaraton ära jäänud kuuel korral: 2000., 2004., 2008. aastal ning viimase kümne aasta jooksul aastatel 2014, 2016 ja 2020.

Esmapilgul tundub, nagu asjalood suusalumega ei olekski halvemad kui pool sajandit tagasi. Viimase 30 aasta jooksul ei ole olnud isegi järjestikuseid talvi, mil „talvelaulupidu” ei toimunud. Aga see oleks liiga lihtsakoeline järeldus. Esiteks on see sündmus kavandatud veebruari teise poolde, mil lund on paljuaastase keskmisena kõige rohkem.

Teiseks tehakse tänapäeval palju rohkem jõupingutusi, et see nüüdseks üle-euroopalise tähtsuse omandanud võistlus toimuda saaks. Varem Otepää–Tartu rajal toimunud maratoni finiš viidi 1981. aastal Elvasse, jäi ära halvimate lumeoludega lõik Tartu lähistel. Hiljutistest maratonidest mõned on toimunud lühendatud rajal Otepää kõrgustikul, kuuekümnekilomeetrine distants on mõnikord sõidetud ka lühikest rada mitu korda läbides.

On loota, et lähim aastakümme veel Tartu suusamaratoni lõppu ei kuuluta, kuigi viimase aastakümne kolm ärajäämist hoolimata korraldajate suurtest pingutustest näitab, et olukord on muutumas ebakindlamaks. Järgmisel aastal on oodata juubelisündmust – Tartu suusamaraton peetakse mõõduka õnne korral 50. korda. Pöidlad pihku, et see teoks saaks!