/nginx/o/2023/02/08/15125976t1h3d42.jpg)
Kui linnas on auto inimesele tihtipeale üksnes liiklemise mugavamaks muutmise vahend, tegelikult saaks ka ilma selleta kooli, tööle ja poodi, siis enamikus maakohtades autota lihtsalt ei saa. Isegi kui bussipeatus on talutava jalgsikäigu kaugusel, ei soosi busside hõre liikumisgraafik edasi-tagasi liikumist.
Maa Elu uuris Riigikogusse kandideerijate käest, kas neil on ideid, kuidas maainimene lihtsamalt liikuma pääseks.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal pakkus, et graafikud tuleks muuta sõitjatele sõbralikumaks, nii et see soosiks maalt linna töölkäimist. „Seda saab lahendada koostöös kohaliku ühistranspordikeskusega, kellel on vaba voli liine korraldada ja paindlikult ümber mängida,” seletas ta.
/nginx/o/2023/02/08/15125981t1ha7cf.jpg)
Lisaks tuleks bussitransport sünkroniseerida raudteetranspordiga, ühelt transpordiliigilt teisele liikumine teekonna käigus peab olema mugav ja sujuv.
„Tulevikulahenduste juures tuleb kindlasti ka nõudepõhise transpordisüsteemi võimalusi kasutada, eesmärk ei pea olema vaid liinikilomeetrid, vaid kvaliteet reisija jaoks,” tõi välja Kristen Michal.
Et just inimeste nõudest lähtuv bussiliiklus on meie tulevik, seda usub ka SDE ridades kandideeriv saarlasest keskkonnaminister Madis Kallas.
/nginx/o/2023/02/08/15125978t1h8dc9.jpg)
„Sotsiaaldemokraatide arvates on tarvis maakondade ühistranspordi liinivõrku tihendada ja muuta nõudepõhine ühistransport kättesaadavaks üle Eesti,” lausus Kallas. „Busside põhiliine täiendaksid kohalikumad väiksemad liinid (nõudepõhine transport). Põhiliinid tagavad tiheda ühenduse maakonna tõmbekeskuste ja väiksemate keskuste vahel. Nõudepõhise transpordiga saaks sõita väiksemasse keskusesse, kus on võimalik kiire ümberistumine põhiliinile.”
Kallase sõnutsi on nõudepõhise transpordi osas häid tulemusi näidanud Saaremaal tehtud katseprojektid, mis tõestasid, et seesugune süsteem toimiks. „Kui Saaremaa projekt sai läbi, olid inimesed väga pettunud ja ootavad nüüd, et nõudepõhine transport pikema plaaniga toimima hakkaks,” ütles Kallas. „Saaremaa jaoks on valmis saanud ka esialgsed nõude- ja põhiliinide põhimõtted, mis lastakse 2023. aasta juulis käiku. Saaremaa kogemusi saamegi nüüd kasutada, et nõudepõhise transpordi mudelid teha ka teistele Eesti piirkondadele.”
Eesti 200 nimekirjas kandideeriv Pirko Konsa on seda meelt, et tänane ühistranspordi korraldus on iganenud ning selle halva teenuse „tasuta” (loe: meie kõigi raha eest) pakkumine ei aita inimesi liikuma.
/nginx/o/2023/02/08/15125982t1h9a81.jpg)
Toimivad ühendused tagavad hea elukvaliteedi ja piirkondliku arengu eeldused Narvast Värska ja Kuressaareni. Head ühendused tähendavad lisaks autodele ka teid jalgrattale ja jalgsi liikujatele ning paindlikku ja kiiret ühistransporti.
Paindlik ja kiire ühistransport tähendab kiiret rongiühendust linnade vahel, iga kahe tunni järel bussiühendust suuremate asulate vahel ning nõudluspõhist transporti haja-asustuses. „Meil on olemas arvutused, et selline lahendus ei ole kallim. Selline ühistransport poleks kõigile tasuta, küll aitaks teise auto kütusekulu arvelt Eesti inimestel aastas kokku hoida 100 miljonit eurot,” seletas Konsa.
Isamaa nimekirjas kandideeriv riigihalduse minister Riina Solman rääkis, et ühistranspordi graafikud on vaja üle vaadata ja neid tihendada. Selleks tuleb ühistranspordikeskustele anda vabamad käed ühistranspordi ja piletisüsteemi korraldamisel.
/nginx/o/2023/02/08/15125979t1hf15f.jpg)
„Tasuta ühistranspordist ei ole kasu, kui sellega sobival ajal tööle, kooli, teatrisse, arsti juurde ja tagasi koju ei saa,” rõhutas Solman. „Elu näitab, et üksnes tihedamatel bussiringidel tugineva süsteemiga me maapiirkondi ära ei teeninda, sest kui buss sõidab igast külast läbi, läheb sõiduaeg kaugemal elavate inimeste jaoks talumatult pikaks.”
Vaja on paindlikumaid lahendusi – sõiduvajaduse teavitamissüsteemi, nõudetransporti, ettevedu ja viimaseid kilomeetreid katvaid ajakohaseid lahendusi kuni taksode, sõidujagamise, elektritõukerataste ja väikeelektriautodeni välja. „Samuti tuleb endale ausalt tunnistada, et kaugemates maanurkades jääb ka tulevikus peamiseks transpordivahendiks auto,” lisas Solman.
Parempoolsetega Riigikogusse pürgiv targa linna ekspert Jaagup Ainsalu on seda meelt, et kaotada tuleb tasuta transport, mis ei ole sõitjasõbralik, sest puudub motivatsioon rohkem sõitjaid endale saada. „Samas, sajaprotsendiliselt riigi kinnimakstud transport sööb turult välja ettevõtjad, kes soovivad pakkuda parimat teenust ja on orienteeritud sõitjalt saadavale piletirahale,” sõnas ta. „Liinide doteerimine on endiselt vajalik, et ühistranspordi hind oleks taskukohane, kuid toetuse määr peaks jääma 50 protsendi peale.”
/nginx/o/2023/02/08/15125983t1h9e64.jpg)
Kindlasti tuleb Ainsalu hinnangul käivitada osalise toetusega nõudetranspordi teenused. Maapiirkondades on vaja minna üle tunnipõhiselt väljumiselt on-demand ehk eesti keeles nõudluspõhisele ühistranspordile. See annab inimestele paindlikuma võimaluse enda liikumisi planeerida. „Samamoodi tuleb toetada regulatsioonide ja vähema seadusega eraettevõtlust, et seal tekiks uusi võimalusi maalt liikuma saamiseks, näiteks koostöö Bolti ja teiste transpordilahendusi pakkuvate ettevõtetega,” pakkus Ainsalu.
Keskerakondlane Jaak Aab rääkis, et riik peab Transpordiameti kaudu looma üle-eestilise logistikasüsteemi, mille järgi kogu ühistransport on ühildatud ühte süsteemi: kaugliinid, maakonnaliinid, rongid, praamid jne. Harjumaal seda praegu pilootprojektina ka katsetatakse.
/nginx/o/2023/02/08/15125977t1h1167.jpg)
„Maaliinide busside graafikud tuleb kujundada võimalikult vajaduspõhiseks, kahjuks pärineb enamik liikumisgraafikuid veel nõukogude ajast ega arvesta tänapäeva vajadusi,” nentis Aab. „Hajaasustuses tuleb rakendada nõudetransporti koos bussiliinidega, sellised pilootprojektid on läbi viidud Saaremaal ja Tartu linna lähipiirkonnas. Maakondlik bussitransport peab olema jätkuvalt tasuta, et toetada inimeste liikumist ja tööl käimist.
EKRE ridades taas parlamenti pürgiv Siim Pohlak tõdes, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad tegema paremini koostööd, selgitama välja kohalike inimeste vajadused ja populaarseimad marsruudid, panema sõidugraafikud klappima ning arvestama minimaalsete ümberistumisaegadega.
/nginx/o/2023/02/08/15125980t1hd2e7.jpg)
„Kaugematel ääremaadel on vajadusel tarvis rakendada tellitavat personaaltransporti, kui see tuleb odavam bussiliini pidevast käigushoidmisest,” on ka Pohlak veendunud nõudetranspordi käivitamise vajalikkuses.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)