Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja: „Maaliinidel ei saa lähtuda matemaatikast”

Copy
Andrus ­Kärpuk leiab, et ühistransport on kõige efektiivsem ­vahend ­regionaalse ja sotsiaalse arengu tagamiseks maapiirkondades.
Andrus ­Kärpuk leiab, et ühistransport on kõige efektiivsem ­vahend ­regionaalse ja sotsiaalse arengu tagamiseks maapiirkondades. Foto: Toomas Šalda

Ligi neli aastakümmet eri ametites ühistranspordikorraldusele pühendunud Pärnumaa Ühistranspordikeskuse (PÜTK) juhataja Andrus Kärpuk on veendunud, et Eesti tänase ühistranspordi ja eriti just maakonnaliinide korraldamisel on suurim puudus asjaolu, et regionaalset arengut ja ühistransporti ei käsitleta tervikuna.

Seni puudub riigi tasemel eesmärgistatud koostöö ühistransporti ja regionaalset arengut korraldavate ametkondade vahel. Riigi tasemel tuleks lähtuda suurest pildist, mitte kitsalt iga ametniku tööülesannetest või majandusliku tasuvuse näitajatest.

Mees teab, millest räägib. Olgu selle tõestuseks asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Transpordiameti, Taltechi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatest koosnev žürii kuulutas tema juhitava PÜTKi mullu Eesti ühistranspordi tegijaks igakülgse ühistranspordi arendamise eest linna- ja maakonnaliinidel, samuti taksonduse, sotsiaaltranspordi, bussijaamade ja piletisüsteemi haldamise eest tervikuna.

„Edu tagas viimaste aastate arenguhüpe kõigis meie tegevusvaldkondades. Tunnustus teeb muidugi rõõmu. Seda enam, et viimase, augustis tehtud Rahandusministeeriumi seire kohaselt oli Pärnumaal ühistranspordi korraldusega rahul 74 protsenti elanikest. Loorberitel puhata aga ei saa, sest ülejäänud 26 protsenti ju ei ole rahul! Samas on taset tõsta või isegi hoida tõenäoliselt raskem kui saavutada. Oleme maakonda toonud 4,5 miljonit eurot ELi toetusi ja selle raha otstarbeka kasutamise eest tunnustust pälvinud. Nii häid aegu enam tulemas ei ole,” kommenteeris Kärpuk.

Tegelikult on ühistransport tema sõnul kõige efektiivsem ja odavam vahend regionaalse ja sotsiaalse arengu tagamiseks maapiirkondades. „Vajadustele vastav juurdepääs töökohtadele ja teenustele sõltumata inimese elukohast on siin peamine eesmärk. Selleks tuleb sobivad sõiduvahendid vajalikes suundades inimestele sobival ajal liikuma panna.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles