Spetsialist annab nõu: Mida rõdul kasvatada?
9. veebruar 2023, 00:00
Veebruaris hakkavad esimesed seemned ettekasvatuspottidesse kippuma ja on paras aeg plaani pidada, mida tänavu aias kasvatada. Uurisime Tamme talu ürdiaia perenaise Heli Viedehofi käest, mida uut ja põnevat maitsetaimede seast tänavu oma aeda tuua.
Esmalt pakkus Heli Viedehof välja tšillid. Need on küll soojalembesed taimed, kuid paljusid sorte saab edukalt kasvatada ka õues, näiteks rõdul ja terrassil või maja sooja seina ääres. Rõdule tuleks sort valida kasvukõrguse järgi ehk siis mitte liiga kõrgeks kasvav.
Inimeste huvi tšillide vastu iga aastaga kasvab, sest paljud peavad lugu tulisest maitsest. Teine põhjus on, et tšillitaimed näevad väga kenad välja. „Kui on heas kasvujõus, on ilusad vaadata,” tõdes Viedehof. „Nüüd on ju väga moes rõdul ja väikeaedades kasvatada ilusaid toidutaimi, et saaks nende lehti, õisi ja vilju kasutada ning oleks ka silmale ilus vaadata. See on aianduses suurim trend praegu.”
Tšillisorte leiab poeletilt küllaga ja e-poodides on seemnevalik veelgi suurem. Laias laastus võiks arvestada sellega, et mida väiksemaks läheb kaun, seda tulisem sort. Mida tulisem sort, seda pikem kasvamise ja seega ka ettekasvatamise aeg.
„Mida eksootilisem ja teravam tšilli, seda vähem seemneid pakis ja võin oma kogemusele tuginedes öelda, et seemned ei pruugi hästi idaneda,” nentis Viedehof.
Nii tasuks kindlasti vähemalt vanemad seemned üle kontrollida, kas need ikka idanema lähevad. Selleks võib neid ööpäev vees leotada: osa seemneid jääb veepinnale hulpima, neist ilmselt miskit välja ei tule, aga mis imevad ennast vett täis ja põhja vajuvad, need on külvamiseks head.
Tamme talus alustatakse tšillikülvamisega vabariigi aastapäeva paiku. Kuna seal kasvuhoonet ei köeta ja seega enne maikuud taimi kasvumajja ei istutata, ongi veebruari lõpus paras aeg seemned mulda panna.
„Olen proovinud paljusid sorte kasvatada ja esimene õnnestumise tingimus on soojus,” nimetas Viedehof. Ka seemnete idanemise ajal on soojus oluline. Kui panna külvikast sooja põranda peale ja muld on kogu aeg soe, võib taim tärgata juba seitsme päevaga. Tuleb arvestada sellegagi, et liiga märg ei tohi muld olla, kuhu seeme külvatakse.
Lõhnavad ja toidavad
Soovitades veel taimi, mis näeksid kenad välja ja saaks toidulaual kasutada, nimetas Viedehof maitsetaimedest sidrunaloisiat, mis lõhnab meeldivalt ja on hea teetaim. Lisaks on sidrunaloisia väärtuslik lõhnataim – kui lehti puudutada, levib värskendav sidrunilõhn, mistõttu ongi seda kaval kasvatada rõdul ja terrassil istumiskoha lähedal. Maitsetaim tahab ilusa kasvukuju hoidmiseks sagedast tippude äranäpistamist ja need saab siis kohe kas rahustavaks teeks teha või toitudes kasutada.
Ka müntide seast leiab põneva lõhnaga sorte, mis sobivad kasvatamiseks potis ja isegi amplis, sest on laiuva kasvukujuga.
Veel pole laiemat tuntust jõudnud koguda India spinat, mis kasvab kenasti ka potis, sel on söödavad õied ja lehed ning väikesed viljad. Kui see tugede najale kasvama panna, ronib jõulise kasvuga India spinat nagu liaan edasi ja võib venida kuni paarimeetriseks. Kel soovi, võib seda talvel toas edasi kasvatada. „Hästi vinge taim on, kasutatakse nagu spinatit ja lisaks näeb ilus välja,” kiitis Viedehof.
Suur mood on praegu ise bataati ehk maguskartulit kasvatada. Seda saab edukalt teha ka suuremas potis. Kasvatab alla söödavad mugulad ja on lisaks kena. Tema lehed ja noored võrsed on samuti söödavad: suvel saab kasutada noori lehti toidus ja sügisel võtta mugulad mullast välja.
Mulda võib panna ka söögipoest ostetud bataadimugula, kuid selle kasvama saamine eeldab teadmisi ja omajagu mässamist. Seda tuleb juurduma panna nii, et üks ots on vees ja mugula ülemine osa veest väljas. Õnneks pakuvad aiandid kevadel ettekasvatatud bataaditaimi, leiab väga erilisi sorte: oranži sisuga, lilla koore ja valge sisuga ning ka kollaka sisuga.
Kindlasti tasub kasvatada jakoonijuurt, mis kasvatab sügiseks alla magusad krõmpsuvad mugulad. Sedagi saab kasvatada suures potis. Peruu indiaanlaste põline toidutaim võib heades tingimustes siinmail kasvada paari meetri kõrguseks. Jakoonijuurel on veidi karvased lopsakad lehed ja kollane, väikest päevalille meenutav õis.
Mujal maailmas on moes söödavad jänesekapsad, mis tasapisi Eestissegi jõuavad. Meie teame pisikeste lehtedega rohelist ja punast jänesekapsast, kuid aiandites müüdavad jänesekapsasordid on lopsakate lehtede ja õitega. Jällegi hea potis kasvatada ja rõdul istudes hapukaid lehti kohe suhupistmiseks või salatisse näpsata.
Veel tasub uurida uusi salveisorte, mille seast leiab pikalt õitsevaid ja põneva lõhnaga sorte, näiteks musta sõstra, virsiku, sidruni, õuna või ananassi lõhnaga.
Madalad ja rohkelt pisikesi vilju kandvad tomatid on samuti kohased terrassil kasvatada.
Eeltööd võib juba teha, kuid eksootiliste maitsetaimede istikuid ei tasu liialt vara osta ja tellida, kui kohe pole võimalik pakkuda sobilikke sooje kasvutingimusi, sest toas kipuvad need välja venima. Osta on mõistlik maikuus.
Juba praegu seemned peenrasse
Seevastu peterselli võiks juba praegu õue peenrasse külvata. „Lund pole, tõmba mulda väikesed vaod sisse ja külva ära, peterselli seeme hakkab idanema juba paari soojakraadi juures,” soovitas Viedehof.
Murulauk on kevadel üks esimesi maitsetaimi. Kui aias murulauk kasvab, võib veebruari teises pooles sellele heleda plastnõu peale panna, siis hakkab külmakartmatu taim kiiresti kasvama. Kui poest murulaugutaime ostate, sööge pealsed ära, istutage taim suuremasse potti ja oodake järgmist saaki.
Loomulikult ei tasu unustada sibulapealsete kasvatamist. Kiire saagi saamiseks võib mulda panna need mugulad, mil rohelised otsad välja tulnud, aga võib poest osta ka tippsibulaid ja need tihedalt üksteise kõrvale mulda torgata. Ka küüslauguküüned võib õhukese mullakihi sisse torgata. Saab ilusa aknalauakaunistuse ja midagi toiduks noppida.
Tamme talu ürdiaias kasvab suvel üle 500 taimesordi ja -liigi, paljud neist püsikud. Paraku pole tänavune talv püsikutest maitsetaimedele hea. „Kõige halvem, mis olla saab,” ohkas Viedehof. „Oleks külm ja paks lumi maas, nagu detsembris oli – ma juba rõõmustasin, et see on parim ilm, aga siis hakkas külm-sula-külm ja lõppematu vihm. Talvine niiskus teeb taimedele palju kahju.”