Sinibiomajandus on perspektiivikas arengusuund

Sinibiomajandusega seotud äritegevuse uuendamise potentsiaali on Saaremaal ja Lääne-Eesti vetes seni veel tagasihoidlikult kasutatud. Foto: Küllike Rooväli

Sinibiomajandus on Saaremaa arengu võti ning valdkond, mis ühendab Eesti suuremaid ülikoole, kohalikke ettevõtjaid ja avaliku sektori osapooli.

Need mõtted jäid kõlama 3. veebruaril Kuressaares Kena Elu Keskuses toimunud seminaril „Sinibiomajandus Lääne-Eesti vetes", vahendab maaülikool.

Eestis on sinibiomajandusega seotud hulk eriala- ja oskusteadmisi erinevates ülikoolides ning muudes teadus- ja arenduskeskustes, kuid sellest hoolimata on sinibiomajandusega seotud äritegevuse uuendamise potentsiaal Saaremaal ja Lääne-Eesti vetes seni veel tagasihoidlikult kasutatud.

Sinibiomajanduse juured on põimunud kohalikus kultuuris ja traditsioonilises majandustegevustes, peamiselt kalanduses ja laevanduses, kuid mitmed perspektiivikad arengusuunad nagu agaritööstus, kala- ja karbikasvatus, biokemikaalide ja -materjalide tootmine, energeetika ning rannikuturism pakuvad uudseid arengusuundi.

Seminaril jagasid oma kogemusi erinevate väljakutsete ületamisel kohalikud ettevõtjad AS Est-Agar, OÜ Redstrom, OÜ Saare Fishexport, ja Saaremere Kala OÜ, kes tõid eduteguritena välja nii säästliku ressursikasutuse, uudsed tehnoloogilised lahendused, vettpidavad tasuvusarvestused kui ka julguse turunduses ja müügis uusi lahendusi katsetada.

Paneeldiskussioonis arutlesid ülikoolide esindajad sinibiomajanduse tulevikuväljavaadete üle Saaremaal ja erinevate osapoolte rollide üle. Jonne Kotta Tartu Ülikooli mereinstituudist tõi esile, et Eesti teadlased on tõestanud, et Lääne-Eesti vetes kasvatatud karbid sisaldavad suhteliselt vähe ebasoovitavaid jääkained.

Eesti Maaülikooli esindaja, Ants-Hannes Viira, sõnul vajaks sinibiomajandus ja regionaalne lähenemine Eesti bioressursside kasutamisele tugevamat käsitlust ka erinevates riiklikes arengudokumentides. Merit Kindsigo Taltech Kuressaare kolledžist tõi välja, et ülikool paneb sinibiomajandusele alasele tehnikaharidusele õla alla ka uue õppekavaga. Üheskoos tõdeti, et sinibiomajandus haakub kolme ülikooli nii vee, maa kui inimestega seotud vastutusvaldkondadega.

Seminari lõpetas töötuba, kus osalejad said üheskoos luua visiooni, kuhu sinibiomajanduse areng Saaremaal võiks jõuda 10 aasta pärast ning mis on takistused ja mis on võimalikud lahendused nende ületamiseks. Sinibiomajanduse tuleviku ja visiooni mõtestamisel tõdeti, et selleks tuleb ületada mitmeid takistusi. Nimetati sinibiomajanduse kui mõiste vähest teadvustamist ühiskonnas, sinibiomajanduses ühise nägemuse või visiooni puudumist, tõhusa koostöö puudumist riigi, teadlaste ja erinevate valdkondade vahel, sinibiomajanduse valdkondade vahelist sidusust, vähest oskust arendada ja viia nišitooted eksporditurgudele jms.

Töötoa käigus leiti, et takistused on võimalik ületada valdkondade ja sidusgruppide vahelise pideva koostöö, ühistegevuse, uute ärimudelite ja ühiste väärtuste kinnistamise kaudu.

Seminari korraldas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Taltech Kuressaare kolledž ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut koostöös Saaremaa vallavalitsuse, Saare Arenduskeskuse, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Tartu biotehnoloogia park. Seminar toimus Euroopa Horisondi projektide BlueRev ja BlueBioCluster raames, mida rahastab Euroopa Liit.