Eelnõu lõpetab riikliku sekkumise tuulekaera tõrjesse

Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis vähendab vilja saagikust ning halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja. Foto: Avo Meeks / Valgamaalane

Maaelukomisjon saatis maaelu ja kalandusturu korraldamisega seotud eelnõu teisele lugemisele Riigikogu maaelukomisjon toetas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmist, millega lõpetatakse riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal või muul maal ning muudetakse Euroopa Liidu kalandusvaldkonna riigiabi reguleerivast määrusest tulenevaid sätteid.

Maaelukomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses kehtestatud tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse.

„Eelnõu eesmärk on lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse. Umbrohu laialdane levik on vähenenud ja põllumajandusmaa kasutajad teevad oma põllumaal järjepidevat umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaera tõrjet, ka ilma riikliku sekkumiseta,“ ütles Sester.

„Aeg on näidanud põllumajandusmaa kasutajate teadlikkust, et tuulekaeraga saastumine toob kaasa nii saagi- kui ka kvaliteedikao ning madalama kokkuostuhinna,“ märkis Sester. „Seaduses kehtestatud tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud tuulekaera esinemise nõuded teraviljaseemnes,“ ütles Sester.

Ta selgitas, et põllumajandusministri määrusega on kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile. Tuulekaera tõrjeabinõude tegelikule rakendamisele, ilma seaduses sätestatud kohustuslike meetmeteta, aitab kaasa ka asjaolu, et enamus põllumajandustootjaid taotleb põhisissetuleku toetust, mille eelduseks on põllumajandusmaa heas korras hoidmine.

Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede, samuti tuulekaera ja puittaimede kasvu ja levikut. Kui põllumajandusmaal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks, mis toob kaasa ELi toetuse vähendamise.

Kavandatava muudatusega väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) töökoormus: PTA-l kaob kohustus teostada riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal ja muul maal.

Eelnõuga ajakohastatakse ka viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kuna eelnõu algatamise ajaks ei olnud Euroopa Komisjon uusi riigiabi suuniseid ja uut grupierandi määrust vastu võtnud, täitis komisjon eelnõus olnud lüngad esimese lugemise eel vajalike viidetega Euroopa Komisjoni õigusaktidele. Maaelukomisjon tegi muudatused ka kalandusturu korraldamise seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses seoses Euroopa Liidu kalandusvaldkonna riigiabi reguleeriva määruse muutumisega, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks.

Maaelukomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile 15. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.