Piimatööstur: olukord piimaturul on enneolematu (2)

maaelu.postimees.ee
Copy
Ülo Kivine
Ülo Kivine Foto: Tairo Lutter

Eksporti minevate piimatoodete ja toorpiima kokkuostu hinna kiire langemine Euroopa ja maailma turgudel on pannud Eesti piimatootjad ja piimatööstused täbarasse olukorda.

Valio AS tegevjuht Maido Solovjov ütles EPKK uudiskirjas olukorda kommenteerides, et need, kes farmidele vähe maksavad, neile on farmipidajad pahased ja kes maksavad endiselt kõrget hinda, need teenivad suurt kahjumit.

Veel sügisel oli toorpiima kokkuostu hind tõusnud tavatult kõrge, küündides paiguti lausa 60-e sendini liitrilt. Nüüd on kokkuostu hinnad veerenud allamäge ja mõned piimatööstused on seadnud piimatootjad olukorra ette, kus liitri piima eest makstakse ainult 40 senti.

Valio AS tegevjuht Maido Solovjov ütles piimasektoris toimuvat selgitades, et eksporttooted nagu piimapulber, või, juust – nende hinnad on kukkunud. „Põhjuseid võib olla mitmeid: toimunud on ületootmine ja kui enne oli kõigest puudu, siis nüüd on kõik üle. Tarbija ei tule järgi sellele hinnale,“ pakkus Solovjov hinnalanguse üheks põhjuseks.

Hetkel peab Valio AS piimafarmidega läbirääkimisi, et turu hinnatasemega vähegi kaasas käia. „Meil on piimahind seotud Euroopa indeksiga, see hoiab hinda mõnda aega üleval ja viib meid konkurentsist välja. Töötame täna suure kahjumiga,“ lausus Solovjov.

„Need on turumajanduse viljad, midagi muud ei oska öelda,“ rääkis Solovjov. Tema sõnul aitab olukorrast välja tulla ainult see, kui kõik osapooled on valmis kompromisse tegema nii täna kui tulevikus. „Turumajandus on armutu. Seda hinda, mis turg annab, sellega peab arvestama, siin reguleerida või käsu korras midagi muuta ei saa,“ lisab ta.

Turumajandus on armutu. Seda hinda, mis turg annab, sellega peab arvestama, siin reguleerida või käsu korras midagi muuta ei saa.

Nordic Milk OÜ tegevjuhi Ülo Kivine hinnangul on hetkel piimanduses toimuv mõneti võrreldav energiamajanduses toimuvaga, kus hinnad „joosti“ kiiresti üles, kuid turg jahtus mõne kuuga ja seda lõplikult vastu ei võtnudki. Kindlasti on mõlemas taustaks ka erinevad spekulatsioonid.

„Piimandusturg on lisaks hästi suure inertsiga ja muutused toimuvad mitmete kuude nihkega. Nordic Milk`i jaoks on toorpiima hind tõusnud nüüdseks 24 kuud järjest ehk kaks aastat. Meie jaoks tähendab see seda, et näiteks möödunud aastal maksime toorpiima eest üle 20 miljoni euro rohkem kui 2021 aastal.

Piima hind on tõusnud oluliselt kiiremini, kui oleme suutnud tõsta oma toodete hindu. Meie jaoks teeb olukorra keeruliseks see, et me veel mitu kuud maksame piima eest ülikõrget Euroopa indeksiga reguleeritud hinda, kui samal ajal on eksport turgudele minevate mahutoodete hinnad tugevalt kukkunud, “ lisas ta. 

See on minu jaoks enneolematu, et täna veebruarikuus on Eestis erinevate tööstuste poolt makstava piimahinna vahe väga suur.

Kivine selgitas, et toorpiima hind ongi enamuses see, mis nende toodetele hinna loob. „See on minu jaoks enneolematu, et täna veebruarikuus on Eestis erinevate tööstuste poolt makstava piimahinna vahe väga suur. Ehk need, kes maksavad kuupõhist hinda, suudavad kiiremini viia hinnad vastavusse põllumehele makstava piimarahaga, erinevalt nendest, kelle lepingud on seotud Euroopa piimahinna indeksiga,“ tõdes Kivine.

„Olukord on täiesti uudne – kui vanasti võis hinnavahe olla 10 või 20 eurot tonni kohta, siis sellist hinnavahet nagu praegu pole keegi varasemalt kogenud. Piima hind hakkab kukkuma ja stabiliseerub siis, kui on saavutanud vastavuse turuga,“ ennustas ta.

Urmas Põlluaas.
Urmas Põlluaas. Foto: Tiiu Leis

Urmas Põlluaas, kes müüb Kuivajõe farmi piima Nordic Milk´i sõnab, et hinnalangetuse kokkulepet pole temaga veel sõlmitud. „Piimatööstuste olukord on selline nagu on, eks seda tuleb mõista ja mingi kompromiss on vaja siin leida,“ nõustub Põlluaas. „Eks igal asjal on oma piir. Turu põhimõtted on, et tugevamad jäävad elama…,“ jätab Põlluaas lause lõpetamata. „Piimafarmi pidamine on investeeringumahukas ettevõtmine. Mul oli just plaan välja vahetada oma traktorid, mis olid töötanud 13 000 tundi ja rohkemgi, muidu ükshetk ütlevad nad ülesse. Lisaks oleks vaja lauda ümbrus korrastada ja rohkem investeerida. Eelmisel aastal võtsime laenu, et ära elada – see pole ka normaalne. Kui nüüd tuleb ka sama tee läbi käia, siis see pole lõppude lõpuks normaalne. Tuleb hakata sellistele asjadele mõtlema, et kas on lõputu õudus või õudne lõpp,“ arutles Põlluaas. „Siin tulebki mõelda, et kui kaua sa jaksad lõputult kõikuda. Ega praegu küll ei oska ette näha, kuidas see olukord laheneb.“

Eesti Põllumajandus-Kaubandus juhatuse esimees Ants Noot ütles, et praeguses hinnasurve olukorras on oht importtoodete osakaalu suurenemiseks. „Tahan inimestele südamele panna, et poodides ostukorvi täites me ei unustaks ära oma Eestimaist piima- ja lihatoodet. Ainult teadlikke valikuid tehes saame ületada selle tekkinud kriisi.“

Tagasi üles