Kas sõnniku-ussid suudaks toota klassikalistele väetistele alternatiivi?

Vermi­komposti ­kasutatakse põllu­majanduses suhteliselt vähe, mistõttu on selle ­tootmine ­kallis.  Foto: Shutterstock

Vermikompostil ehk sõnniku-usside toodetud bioväetisel on mitmeid häid omadusi, mistõttu on see hea alternatiiv tavapärastele väetistele. Küll on ka omajagu põhjuseid, miks vermikomposti kasutamine tavaväetiste asemel on praegu veel lapsekingades.

Aru Põllumajanduse OÜ vanemteaduri ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži teaduri Margit Olle sõnul on vermikompost kasulik suure huumusesisalduse tõttu, aitab parandada veemahutavust ning takistab taimede kahjustumist taimepatogeenide, seente, nematoodide ja bakterite tõttu.

Usside seedetrakti läbinuna sisaldab vermikompost tuhandeid baktereid, ensüüme ja taimsete materjalide jääke, mis on taimele kergesti kättesaadavad toitained. „Usside jäätmed mullaga segatuna on ka põlluharimiseks parim mõeldav pinnas,” ütles ta.

Olle nentis, et praegu on hektari väetisekulu 748,25 eurot versus 500 eurot vermikompostiga väetades. „Vermikompost on looduslähedane väetamine, mis toetab mulla­elu ja tasub pikas perspektiivis ära,” kinnitas ta.

Aru Põllumajanduse OÜ tellis teraviljakatsed Räpina Aianduskoolist. Olle sõnul saadi häid tulemusi. Talinisu idanemine kiirenes vermikompostiga mullas. Põldherne kõrgus oli väiksem vermikomposti mullas ja vermikomposti ekstrakti variantides, mis annab eelise siis, kui taimi põllul kasvatada, sest pole lamandumisohtu. Suhkrusisaldus oli suurem kõigis vermikomposti variantides.

Plusse on palju

Vermikompost aitab tänu suurele toitainesisaldusele taimekasvu reguleerida, ühtlasi sisaldab antibiootikume ja aktinomütseete. „Tulevikus loodetakse keemiliste pestitsiidide kasutamist vähendada vähemalt 75%, kui põllumajanduses kasutatakse vermikomposti,” rääkis Olle.